Kui vanasti domineerisid elamuehitusel peamiselt viilkatused, siis viimaste aastakümnetel on tellijate ja arhitektide soovid muutunud, aina enam ja enam projekteeritakse ka ühepereelamuid lamekatustega. Teenindus- ja avalike hoonete ning paljude korteritega elumajade katuste valikus on läbi aegade domineerinud lamekatused. Kui ees seisab majaehitus või põhjalikum renoveerimine, siis kindlasti võetakse paljudes majades ette ka katuse soojustamine. Seetõttu on oluline teada, kuidas katust soojustada nii, et sellest pikaks ajaks rõõmu jaguks.
Lamekatuste soojustamisel tasub usaldada kvaliteetseid materjale
  • Foto: Paroc
Eelmise sajandi keskel muutusid lamekatused eramajade seas järsku väga populaarseks, kuid kuna toona ei osatud neid korralikult veekindlaks teha, siis tihti nende ehitamisest loobuti. Nüüd on lamekatused taas au sisse tõusnud ning seda eeskätt tänu kvaliteetsete materjalide olemasolule ning suurenenud ehitustehnilistele teadmistele. Korraliku lamekatuse tagavad kolm komponenti – vee äravool, katusekatte tihedus ja tuulduva tarindi ventilatsioon, viimane neist on soojustamise puhul ääretult oluline. Hoonete energiatõhususe karmistudes Euroopa liidus muutuvad aina tähtsamaks soojustusmaterjalide omadused, lahenduste lihtsus ja paigalduskvaliteet.
Soojustatavad katused võib jagada suletud katusteks ehk nendeks, kus soojustusmaterjal paikneb aluskonstruktsiooni ja katusekatte vahel ilma tuulutuskanaliteta ning tuulutatavateks katusteks ehk sellisteks, mille soojustusmaterjali kihis on tuulutuskanalid, mille kaudu eemaldub katusekatte alt niiskus. Kui juba ehituseks läheb, soovitan oma kogemuse põhjalt valida kindlasti tuulutusega katus.
Soojutusmaterjalide valikust leiab nii erinevaid vahtplaste, paisutatud polüstüreeni (EPS) ehk maakeeli `penoplasti` ning mitmesuguseid mineraalvillatooteid. Kui `penoplasti` kasutamine lamekatuste puhul on olnud siiani üpris levinud eeskätt oma suurema koormustaluvuse ja suhteliselt odavama hinna poolest võrreldes mineraalvillast soojustustoodetega, siis võib oskamatu sellega soojustamine lõppeda kalliks maksma minevate külmasildadega katuses. Nimelt on ´penoplastil´ omadus vananedes muuta dimensioone ehk tõmbuda kokku ning selle tagajärjel võivad teineteise kõrvale asetatud plaatide vahele tekkida praod, mille kaudu külm kenasti tuppa pääseb. Seetõttu peaks EPS`i enne ehitust mitu kuud “vanandama”, et deformatsioonid ära toimuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele