Lamekatuste soojustamisel tasub usaldada kvaliteetseid materjale

Eelmise sajandi keskel muutusid lamekatused eramajade seas järsku väga populaarseks, kuid kuna toona ei osatud neid korralikult veekindlaks teha, siis tihti nende ehitamisest loobuti. Nüüd on lamekatused taas au sisse tõusnud ning seda eeskätt tänu kvaliteetsete materjalide olemasolule ning suurenenud ehitustehnilistele teadmistele. Korraliku lamekatuse tagavad kolm komponenti – vee äravool, katusekatte tihedus ja tuulduva tarindi ventilatsioon, viimane neist on soojustamise puhul ääretult oluline. Hoonete energiatõhususe karmistudes Euroopa liidus muutuvad aina tähtsamaks soojustusmaterjalide omadused, lahenduste lihtsus ja paigalduskvaliteet.

Soojustatavad katused võib jagada suletud katusteks ehk nendeks, kus soojustusmaterjal paikneb aluskonstruktsiooni ja katusekatte vahel ilma tuulutuskanaliteta ning tuulutatavateks katusteks ehk sellisteks, mille soojustusmaterjali kihis on tuulutuskanalid, mille kaudu eemaldub katusekatte alt niiskus. Kui juba ehituseks läheb, soovitan oma kogemuse põhjalt valida kindlasti tuulutusega katus.

Soojutusmaterjalide valikust leiab nii erinevaid vahtplaste, paisutatud polüstüreeni (EPS) ehk maakeeli `penoplasti` ning mitmesuguseid mineraalvillatooteid. Kui `penoplasti` kasutamine lamekatuste puhul on olnud siiani üpris levinud eeskätt oma suurema koormustaluvuse ja suhteliselt odavama hinna poolest võrreldes mineraalvillast soojustustoodetega, siis võib oskamatu sellega soojustamine lõppeda kalliks maksma minevate külmasildadega katuses. Nimelt on ´penoplastil´ omadus vananedes muuta dimensioone ehk tõmbuda kokku ning selle tagajärjel võivad teineteise kõrvale asetatud plaatide vahele tekkida praod, mille kaudu külm kenasti tuppa pääseb. Seetõttu peaks EPS`i enne ehitust mitu kuud “vanandama”, et deformatsioonid ära toimuks.

Ehitustööde hõlbustamiseks ja lahenduste lihtsustamiseks, tõi Paroc hiljuti turule uue lamekatuste soojustamiseks mõeldud spetsiaalse süsteemi Paroc Proof, mis sobib nii uusehituseks kui ka renoveerimiseks. Süsteemi moodustavad kaht tüüpi tooted: plaadid ROB 80 ja lamellplaadid ROL 30.  Esimene neist on ehitajatele juba ammusest ajast tuntud, sest seda kasutatakse ka praegugi lamekatuste soojustamisel pealmise plaadina, mis annab katusele vajaliku survetugevuse ning mille peale paigaldatakse veetihe rullmaterjalist katusekate. ROL 30 on aga kivivillast lamell soojustusplaat, mille paksust saab valida arvutuste järgi nii, et kogu katusekonstruktsioon vastaks konkreetse hoone nõuetele. Kuna lamellplaadi paksust saab valida vahemikus 210-450 mm, siis sobib see hästi energiatõhusate hoonete lamekatuste soojustamiseks. Tuulutatavate katuste ehitamisel kasutatakse pealmise kihina tuulutussoontega plaate ROB80g.

Soojustamistöid on sellise süsteemiga lihtne teha ning sellega saab hõlpsasti hakkama ka üks inimene, kuna põhisoojustuskiht tõstetakse paika spetsiaalse tööriista või lihtsa hargiga. Kui tavapäraselt võib lamekatuste soojustamisel vaja minna nelja-viit soojustuskihti, siis uue lamellsüsteemi puhul paigaldatakse see raudbetoonpaneelile kahe kihina (ROL 30 + ROB 80), trapets-terasplaatidel katusekonstruktsioonile kolme kihina (ROB 80 + ROL 30 + ROB 80), tekitades esimese kihiga õhu- ja aurutõkke aluse. Just korraliku aurutõkke olemasolu on lamekatuse soojustamise puhul ülitähtis, seega tasub aurutõkke paigaldamisse suhtuda äärmise hoolsusega ning kasutada vaid parimaid materjale. Oluline on meeles pidada seda, et kuna lamellide peal ei tohi käia, tuleb paigaldatud soojustuskiht katta kohe pealisplaadiga, et juba ehituse käigus tekiks jäik ja tulekindel katus.

Lamekatuste soojustamine ei ole raske töö, kuid nõuab teadmisi ning seetõttu tasub enne asjatundjatega nõu pidada, milline lahendus kõige paremini teie vajadustele vastab – olgu siis vana hoonet renoveerides või täiesti uut ja energiatõhusat maja ehitades.

Jüri Vähi, Paroc AS ehitusinsener