Eesti moodulmajade tootjad püüavad ampsata tükki kasvava sisserände tõttu järjest magusamaks muutuvast pagulasmajade turust, ekspordipotentsiaali usutakse jätkuvat.

- Mateki tehasemaja Norras.
- Foto: Eesti Puitmajaliit
„Turg alles avaneb, selle kestvust prognoositakse 5 kuni 90 aastani: pagulastele on vaja esialgset eluaset, püsivat eluaset, siis koole ja lasteaedu. See on pikk protsess. Päris hea hoog on võimalik sisse saada,“ ütles moodulmaju tootva Akso-Hausi juhatuse liige Andres Samarüütel Äripäevale.
Suurim turg pagulasmajadele on Saksamaal. Akso-Haus saatis veebruaris-märtsis Saksamaale 45 moodulmaja, käivad läbirääkimised uuteks lepinguteks. „Järgmised mahud on tuhandetes moodulites,“ avaldas Samarüütel.
Saksamaale on oma toodangut müünud ka teine moodulmajade tootja Harmet ja puitkarkarkassmaju valmistav Nordic Houses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Oleme natuke hädas Saksamaa turu saamisega, kuna Poola tehased on vahel, aga tahame Saksamaale minna, sest seal on ikkagi 80 miljonit inimest,“ ütles Harmeti juht Toomas Kalev.
Loe täispikkuses artiklit Eesti puitmajatootjate ekspordikasvust
Äripäevast.
Seotud lood
Armatuuri sidumine võib tunduda väikese tööna, kuni seda tuleb teha sadu või tuhandeid kordi päevas. Siis hakkavad lugema nii ühe seose tegemiseks kuluvad sekundid kui ka traadikulu ja tööriista kasutusmugavus. Mida kiirem ja lihtsam on iga sidumine, seda suuremaks kasvab võit terve tööpäeva jooksul.