Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elamufondi uuenemise määr on liiga madal
2015. aastal toodeti Eestis elamufondi juurde 0,97% elamufondi pindalast ja 0,60% eluruumide arvust. Kui mitte arvestada, et tegemist on viimase seitsme aasta rekordiliste näitajatega võiks öelda, et tegemist on minimaalse rahuldav tasemega.
Elamufondi pakkumise ja selle kvaliteedi püsimiseks peaks aastane elamufondi juurdetootmise tase olema ligikaudu 1% elamufondist. Viimase 20 aasta jooksul on aga elamufondi eluruume lisandunud keskmiselt 0,63% aastas, mis on juba oluliselt alla elamufondi kvaliteedi hoidmise taset.
Seejuures tuleb arvestada, et aktiivne kinnisvaraarendus on puudutanud peamiselt Tallinnat-Tartut ja teisi maakonnakeskusi. Väljaspool Harjumaad asuv ja maakonnakeskusest väljapoole jääv elamuarendus on haruldus, mida vaid vähesed on näinud.
Seega peab tõdema, et elamufond väljaspool kohalikke suurlinnu vananeb. Investeeringute nappusest tulenevalt tähendab vananemine kvaliteedi allakäiku.
Uue elamispinna ehitus võrreldes olemasoleva elamufondiga
Seotud lood
Taristuehituses on üks viga, mis maksab rohkem kui kõik teised kokku – probleemidega tegeletakse liiga hilja. Sageli alles siis, kui tee on juba lagunenud ja remont on vältimatu. Põhjus ei peitu enamasti nähtavas pealiskihis, vaid sügavamal: aluspinnases.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele