2015. aastal toodeti Eestis elamufondi juurde 0,97% elamufondi pindalast ja 0,60% eluruumide arvust. Kui mitte arvestada, et tegemist on viimase seitsme aasta rekordiliste näitajatega võiks öelda, et tegemist on minimaalse rahuldav tasemega.
![Kortermaja](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=28a62950-4abf-5852-bee3-f58999a92670&width=3840&q=70)
- Kortermaja Foto: Lukas Köller/Unsplash
Elamufondi pakkumise ja selle kvaliteedi püsimiseks peaks aastane elamufondi juurdetootmise tase olema ligikaudu 1% elamufondist. Viimase 20 aasta jooksul on aga elamufondi eluruume lisandunud keskmiselt 0,63% aastas, mis on juba oluliselt alla elamufondi kvaliteedi hoidmise taset.
Seejuures tuleb arvestada, et aktiivne kinnisvaraarendus on puudutanud peamiselt Tallinnat-Tartut ja teisi maakonnakeskusi. Väljaspool Harjumaad asuv ja maakonnakeskusest väljapoole jääv elamuarendus on haruldus, mida vaid vähesed on näinud.
Seega peab tõdema, et elamufond väljaspool kohalikke suurlinnu vananeb. Investeeringute nappusest tulenevalt tähendab vananemine kvaliteedi allakäiku.
Uue elamispinna ehitus võrreldes olemasoleva elamufondiga
Seotud lood
Riias püüab pilke arhitekt Wilhelm Ludwig Bockslaffi loodud juugendstiilis kortermaja, mille renoveerimisel kasutati
bauroc RENOVE plaate. Väljapaistva Riia arhitekti Wilhelm Ludwig Bockslaffi tööde hulgas on 30 mitmekorruselist elu- ja ühiskondlikku hoonet ning mitmeid tööstushooneid. Peaaegu iga tema projekt on omal moel unikaalne, nii ka Riia kesklinnas aadressil Lienes 7 asuv kortermaja.