Majandusseisakuga võitlevas Soomes on tekkinud rida ettevõtteid, mis on küpsed ülevõtuks. Nii avaneb julgetele Eesti ettevõtjatele uks jõukale turule.

- Merko Ehitus Eesti juht Tiit Roben
- Foto: Andras Kralla
„Soome turul tegutsemiseks on vähemalt üks väga selge põhjus: Soome majandus on Eesti omast 10 korda suurem ja SKP inimese kohta on 2,5 korda suurem,“ vaatab Merko juhatuse esimees Tiit Roben kehvadest SKP numbritest läbi.
Merko on Robeni sõnul sel aastal Soomes toimetanud kolmel töömaal, millest suurim on Pestikuja 1 omaarendus Helsingis kümne eramajaga. Saavutusteks ta seda ei nimeta – pigem proovitööks.„Peamine eesmärk on kogemuste omandamine, et siis juba midagi tõsisemat käsile võtta,“ ütles Roben. Seejuures tuleb tal tõdeda, et soomlased on meile keeleliselt ja kultuuriliselt küll kõige lähedasem rahvas maailmas, kuid ometigi on mängureeglid ja tavad Eesti ettevõtte jaoks Soomes keerulisemad. Näite toob ta äritegevuse mugavuse alalt – ei ole digiallkirja andmise võimalust.Merko müügitulu Soome projektidest oli 2015. aastal 2,8 miljonit eurot. Ehitus on Soomes praegu üks väheseid positiivsete näitajatega sektoreid. Uusi elamispindu vajab Soome aastaks 2040 kuni 800 000, hindas hiljuti Soome Tehnoloogia Uurimisinstituut VTT Oy. Aastane vajadus oleks 30 000–36 000 uut elamispinda, ehitatud on viimastel aastatel ca 28 000.
Loe teiste ettevõtjate arvamusi Äripäeva
uudisteportaalist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Soome ehitustsüklite uuringutega tegelev ettevõte Raksu andis välja värske raporti, mis toob põhjanaabrite ehitusturule rõõmusõnumi – ehitusmahud hakkavad 2016 ja 2017 kasvama.
Laos või tootmishoones ei pööra keegi suuremat tähelepanu uksele, mis avaneb õigel hetkel, ega laadimissillale, mis teeb päevast päeva oma tööd. Need on osa taristust, mille olemasolu tundub enesestmõistetav ning seda seni, kuni miski lakkab töötamast. Piisab ühest väikesest tõrkest, et laadimine seiskuks ja tarne hilineks.