Hollandi ettevõtete konsortsium ehitas valmis kergliiklustee lõigu SolarRoad. Kui enamik riike on mõelnud, kuidas paigutada päikesepaneele energia tootmiseks teede kõrvale, siis hollandlased astusid juba sammu kaugemale ja integreerisid paneelid teede sisse. Esimesse pilootprojekti oli kaasatud nii ettevõtteid, riiki kui ka erinevaid teadusasutusi.
Projekti idee sündis küsimusest, kas on võimalik integreerida päikesest energiat tootvaid paneele maan- ja kergliiklusteedele, kus energiat toodab kogu pind ise, samal ajal kui selle peal toimub aktiivne liiklus. Projekti alguses arvutati välja, et kui Hollandis on teid rohkem kui 140 000 km, siis on see tohutu suur ala, millega energiat toota.
Taolisest teest saaks elektrienergiat nii tänavavalgustused, liiklussüsteemid, majad kui ka oleksid tulevikus allikaks ka elektrisõidukitele. Idee tundus esmalt ulmeline, kuid hea uudis on see, et see toimib ka tegelikkuses.
Esimene SolarRoad prototüüp saadi valmis juba 2010. aastal. Tol ajal katsetati seda laboratoorsetes tingimustes, mille tulemuste põhjal ehitati valmis esimene päris välitingimustes toimiv teelõik.
Teelõik ehitati valmis moodulitest ja mille pind on kaetud 1 cm paksuse karastatud klaasiga. Kristalsed päikesepaneeli osakesed on laotatud klaasi alla. Tehnoloogia väljatöötamine oli väljakutset pakkuv, sest pind peab vastu pidama liikluskoormusele, olema võimalikult mustusevaba ning mittelibiseva pinnaga. Samuti talvel soolale, külmale, suvel kuumusele ning lisaks teistele keskkonnaaspektidele. Seepärast kaeti pealispind omakorda kihiga, mis tagab hea haarduvuse.
Tulemusena peab pind vastu suurtele koormustele ning täidab täielikult oma eesmärki.
“Me ei osanud oodata toimivaid tulemusi nii ruttu,” rääkis SolarRoadi esindaja Sten de Wit. “Tee tootis rohkem kui 3,000 kWh tunnis. Selline kogus tagaks väikesele elamule piisava elektrienergia. Kui nüüd arvutada täpsemalt siis suudab iga ruutmeeter toota 70 kWh aastas, mille tulemuse me ka saavutasime."
SolaRoad usub, et taolised teed saavad üha enam kasutust ka lõunapoolsetel laiuskraadidel, kus päikeseenergiat on rohkem, ent praktika näitab, et see toimub ka põhjapoolsetel
SolaRoadi katseteelõik maksis kokku 3.75 miljonit dollarit ja selle pikkus on ligi 800 meetrit. Teelõigu ehitajad usuvad, et tehnoloogia kindlasti odavneb ning samuti suudab tee ise oma tasuvuse ajajooksul tagasi teha. Samuti odavneb taoline tehnoloogia, kui on piisavalt nõudlust.
Kas ka Eesti teeehitajad ja materjalitootjad päikesepaneelide elementidega teid või betoonelemente tootma hakkavad, näitab aeg.
Vaata ka videot, kuidas elektrienergiat tootev tee töötab.