Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üüriäri saladused: Kas üürileandmiseks osta remonditud või remontivajav korter?
Üüriinvesteeringut planeerides ja otsustades tuleb kaaluda, kas soetada üürileandmiseks remontivajav või juba üürileandmiseks sobilik korter. Selle juures peab üüriinvestor kaaluma ostuhinda, remondiks kuluvat aega ja finantseerimistingimusi.
Vaata lisaks
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.
Ostuhind
On üsnagi ilmne, et remontivajava korteri ostuhind peab olema üürileandmiseks sobiliku korteri hinnast allpool. Küsimus on, aga kui palju allpool?
Eeldame, et üüriinvestoril on kõrvuti alternatiivid osta remontivajav korter ja juba üürileandmiseks sobilik korter. Sellisel juhul peab remontivajava korteri hind olema soodsam vähemalt remondikulu, remondi organiseerimise kulu ja remondiaegse vakantsusperioodi potentsiaalse üüritulu ning kommunaalkulude võrra. Ideaaltingimustes peaks hinnavahesse veel mahtuma investori tasu riski võtmise eest.
Kui kahe korteri hinnavahe ei kata eelnimetatud kulusid ära, on üüriinvestoril kasulikum soetada kohe üürileandmiseks valmisolev korter.
Kulude hindamine eeldab, et üüriinvestor suudab omalt poolt anda adekvaatse hinnangu, mis ühe või teise korteri remontimine maksma läheb. Enamasti tuleb sellise hinnangu andmise võimekus kogemusega.
Remondiks kuluv aeg
Ostuhinna juures on oluline kriteerium remondi tegemise võimalik periood. Kerge remondi ehk näiteks seinte värvimise saab tõenäoliselt üsna kiiresti korraldada. Kui aga tegemist on kapitaalremondiga ja korterisse tuleb tellida näiteks köögimööbel, läheb remondi alustamisest selle lõpetamiseni rohkem aega.
Üüriinvestor peab arvestama, et remondiperioodil ei ole tal üürirahavoogu. Lisaks peab investor omast taskust maksma kommunaalkulud. Kui üüriinvestor finantseerib üürikorteri ostu pangalaenuga, peab ta pangalaenu hakkama tagasi maksma vaatamata sellele, et tal üürirahavoogu veel ei ole.
Mida pikem on remondiperiood, seda pikem on periood, kus laenumakseid tuleb tasuda ilma abistavat üüritulu saamata ja seda suurem on kommunaalkulude summa.
Finantseerimistingimused
Kinnisvara ostmisel lähtub pank tehingu finantseerimisel enamasti kinnisvara turuväärtusest. Kui üüriinvestor soovib osta korterit, mida peab remontima hakkama, siis võib tekkida takistusi remondikulude finantseerimisega. Pank ei pruugi neid kulusid kõige parema meelega finantseerida.
See tähendab, remondikulud peab investor kandma omavahenditest. Planeerides remontivajava korteri ostmist üürileandmiseks peab üüriinvestor finantseerimise korraldamisel selgeks tegema, milline on investeeringu kogusumma ja millistest allikatest saab ta selle finantseerida.
Seotud lood
Üürniku leidmiseks maakleriteenuse kasutamise mõistlikkus sõltub väga palju üürileandmise hetke turukonjunktuurist. Kui üüriturul on suur nõudlus ja üürikortereid on pigem puudu – nagu näiteks enamasti iga aasta augustis-septembris – pole liiga suurt mõtet kinnisvaramaaklerit palgata.
Vahe eraisikuna või ettevõtjana üürileandjaks olemises seisneb eeskätt maksustamises. Eraisikuna eluruumi üürileandmisel tuleb üüritulult tasuda jooksvalt tulumaks. Eraisik ei saa maksustamisele kuuluvast tulust maha arvata väljaüüritavale elamispinnale tehtud kulutusi, näiteks remondikulusid, maamaksu, kindlustust, maakleritasu.
Üüriinvesteeringut planeerides tuleb otsustada, kas soetada üürileandmiseks sobilik korter pigem uuemasse või sootuks vanemasse elamusse.
Vahe eraisikuna või ettevõtjana üürileandjaks olemises seisneb eeskätt maksustamises. Eraisikuna eluruumi üürileandmisel tuleb üüritulult tasuda jooksvalt tulumaks. Eraisik ei saa maksustamisele kuuluvast tulust maha arvata väljaüüritavale elamispinnale tehtud kulutusi, näiteks remondikulusid, maamaksu, kindlustust, maakleritasu.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele