Autor: Tõnu Toompark • 25. september 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üüriäri saladused: Kas üürileandmiseks osta remonditud või remontivajav korter?

Autor: Meeli Küttim

Üüriinvesteeringut planeerides ja otsustades tuleb kaaluda, kas soetada üürileandmiseks remontivajav või juba üürileandmiseks sobilik korter. Selle juures peab üüriinvestor kaaluma ostuhinda, remondiks kuluvat aega ja finantseerimistingimusi.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Ostuhind

On üsnagi ilmne, et remontivajava korteri ostuhind peab olema üürileandmiseks sobiliku korteri hinnast allpool. Küsimus on, aga kui palju allpool?

Eeldame, et üüriinvestoril on kõrvuti alternatiivid osta remontivajav korter ja juba üürileandmiseks sobilik korter. Sellisel juhul peab remontivajava korteri hind olema soodsam vähemalt remondikulu, remondi organiseerimise kulu ja remondiaegse vakantsusperioodi potentsiaalse üüritulu ning kommunaalkulude võrra. Ideaaltingimustes peaks hinnavahesse veel mahtuma investori tasu riski võtmise eest.

Kui kahe korteri hinnavahe ei kata eelnimetatud kulusid ära, on üüriinvestoril kasulikum soetada kohe üürileandmiseks valmisolev korter.

Kulude hindamine eeldab, et üüriinvestor suudab omalt poolt anda adekvaatse hinnangu, mis ühe või teise korteri remontimine maksma läheb. Enamasti tuleb sellise hinnangu andmise võimekus kogemusega.

Remondiks kuluv aeg

Ostuhinna juures on oluline kriteerium remondi tegemise võimalik periood. Kerge remondi ehk näiteks seinte värvimise saab tõenäoliselt üsna kiiresti korraldada. Kui aga tegemist on kapitaalremondiga ja korterisse tuleb tellida näiteks köögimööbel, läheb remondi alustamisest selle lõpetamiseni rohkem aega.

Üüriinvestor peab arvestama, et remondiperioodil ei ole tal üürirahavoogu. Lisaks peab investor omast taskust maksma kommunaalkulud. Kui üüriinvestor finantseerib üürikorteri ostu pangalaenuga, peab ta pangalaenu hakkama tagasi maksma vaatamata sellele, et tal üürirahavoogu veel ei ole.

Mida pikem on remondiperiood, seda pikem on periood, kus laenumakseid tuleb tasuda ilma abistavat üüritulu saamata ja seda suurem on kommunaalkulude summa.

Finantseerimistingimused

Kinnisvara ostmisel lähtub pank tehingu finantseerimisel enamasti kinnisvara turuväärtusest. Kui üüriinvestor soovib osta korterit, mida peab remontima hakkama, siis võib tekkida takistusi remondikulude finantseerimisega. Pank ei pruugi neid kulusid kõige parema meelega finantseerida.

See tähendab, remondikulud peab investor kandma omavahenditest. Planeerides remontivajava korteri ostmist üürileandmiseks peab üüriinvestor finantseerimise korraldamisel selgeks tegema, milline on investeeringu kogusumma ja millistest allikatest saab ta selle finantseerida.

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785
Hannes RummReklaamimüügi projektijuhtTel: 518 4688