Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üüriäri saladused: Kas üürniku leidmiseks peab kasutama maakleriteenust?
Üürniku leidmiseks maakleriteenuse kasutamise mõistlikkus sõltub väga palju üürileandmise hetke turukonjunktuurist. Kui üüriturul on suur nõudlus ja üürikortereid on pigem puudu – nagu näiteks enamasti iga aasta augustis-septembris – pole liiga suurt mõtet kinnisvaramaaklerit palgata.
Vaata lisaks
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.
Hooaja tipus tasub üürileandjal ise proovida kuulutus portaali panna ja loota positiivsele tulemusele. Kui üürileandjal õnnestub nii üürnik leida, võib sellisel puhul nõuda üürnikult tavapärase ühe kuu üürisumma ulatuses oleva tagatisraha asemel tagatisraha kahe kuu üürisumma ulatuses.
Suurem tagatisraha annab üürileandjale suurema kindlustunde ning üürnikki võib teadmise juures, et ta tagatisraha kunagi tagasi saab, märksa õnnelikum olla.
Kui turukonjunktuur on üürileandja kahjuks, tasub maakleritele suuremat tähelepanu pöörata.
Leping tasub sõlmida ainult ühe maakleriga
Üürileandjal on mõistlik kokkulepe korteri üürileandmiskes sõlmida ühe maakleriga. Kokkulepe mitme maakleriga viib maaklerite omavahelise konkureerimiseni ja seeläbi ebakindluseni vahendustasu saamise osas.
See omakorda toob tegelikkuses kaasa, et ükski palgatud maakleritest korralikult tööd ei tee. See jälle pikendab üürniku leidmise perioodi, mis omakorda pikendab seda aega, mille eest üürileandjal jääb üür saamata ja ise peab tasuma kommunaalkulud.
Kui üürileandja soovib paralleelselt maakleriga ise üüripinda portaalides või muudes kanalites kuulutada peaks selle maakleriga kokku leppima. Nii saab välistada dubleerivad kuulutused, mis kipuvad üürnikes pigem segadust tekitama. Samuti vähendab kooskõlastatud reklaamimine kulusid.
Kui aga üürileandjal ei ole aega või tahtmist ise üürniku otsimisega tegeleda, siis võib ta selle töö sõltumata turuolukorrast täielikult maakleritele delegeerida.
Maakleriteenus on mugavusteenus
Üüriinvestor peab arvestama, et maakleriteenus on paljus mugavusteenus. Maakler võtab omanikult mure ja vaeva, mis eluruumi väljaüürimisega seondub. Teenuse eest tuleb aga maaklerile tasuda, mis omakorda mõjub projekti tootlusele negatiivselt.
Üürniku otsimist maakleri õlgadele pannes peab üürileandja arvestama, et maakleritasu maksmise kohustus on maakleri palkajal ehk üürileandjal. Võlaõigusseadus lubab siiski ka teisiti kokku leppida. Sellisel juhul peab see, et maakleritasu maksmise kohustus on üürnikul, olema selgesõnaliselt kirjas üürikuulutuses.
Seotud lood
Üürilepingu sõlmimisel seisab üürileandja küsimuse ees, kas sõlmida üürnikuga tähtajaline või tähtajatu leping. Üürileandja seisukohalt võttes ei ole tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet, miks kindlasti peaks ühte teisele eelistama. Pigem võiks üürileandja siin lähtuda üürniku soovist.
Üürileandmiseks sobilikku korterit otsides tuleb otsustada, kas soetada pigem suurem või väiksem elamispind. Väikeste ja väiksema tubade arvuga korterite likviidsus on üüriturul enamasti kõrgem. See tähendab, et väiksemaid kortereid on tavapäraselt võimalik kiiremini üürile anda.
Vahe eraisikuna või ettevõtjana üürileandjaks olemises seisneb eeskätt maksustamises. Eraisikuna eluruumi üürileandmisel tuleb üüritulult tasuda jooksvalt tulumaks. Eraisik ei saa maksustamisele kuuluvast tulust maha arvata väljaüüritavale elamispinnale tehtud kulutusi, näiteks remondikulusid, maamaksu, kindlustust, maakleritasu.
Maksimaalset lubatud viivise suurust ükski seadus otseselt ei sätesta. Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda viivise vähendamist. Viivise vähendamise nõudmine käib kohtu kaudu.
Armatuuri sidumine võib tunduda väikese tööna, kuni seda tuleb teha sadu või tuhandeid kordi päevas. Siis hakkavad lugema nii ühe seose tegemiseks kuluvad sekundid kui ka traadikulu ja tööriista kasutusmugavus. Mida kiirem ja lihtsam on iga sidumine, seda suuremaks kasvab võit terve tööpäeva jooksul.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele