Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Novira Plaza jõudis kõrgustesse
Tallinna südalinna ehitatav kõrghoone Novira Plaza, kuhu tuleb Eesti esimene iseteenindav automaatparkla, jõudis oma tipuni, mida tähistati traditsioonilie sarikapeoga.
Madis Brjantsev sarikapärga võtmas
“Kuigi Novira Plaza valmib alles järgmisel suvel, on valdav enamus pindadest tänaseks juba müüdud,” ütles täna maja tipust sarikapärja alla toonud Novira Capitali partner Madis Brjantsev ning lisas, et saadaval on vaid alumiste korruse kontoripinnad ning viimased korterid. “Ehitaja on teinud suurepärast tööd, oleme ehitustöödega graafikus ning juba järgmise aasta jaanipäeval saavad maja uued omanikud oma ruumide võtmed kätte,” kinnitas Brjantsev.
Kui teised Tallinna südalinna kontormajadest pakuvad kontoriruume valdavalt vaid üürimiseks, on Novira Plazas kõik pinnad ehitatud müügiks. Ühe ruutmeetri müügihind Tallinna citysse kerkivas Novira Plazas on olenevalt korrusest 2500-3500 eurot, kogu hoone müügikäive ulatub 20 miljoni euroni. Novira Plaza ehitab ehitusfirma Bauschmidt.
5. märtsil asetati nurgakivi Tallinna südalinna Tartu maantee ja Pronksi tänava nurgale kerkivale 15-korruselisele büroo- ja korterihoonele Novira Plaza, mille 5500-ruutmeetrisest kogupinnast on tänaseks juba üle poole müügilepingutega kaetud.
Novira Capital juhtivpartner Arle Mölder rääkis Äripäeva Kinnisvarakonverentsil, et Novira Plaza kõrghoonet arendades tehakse kaks põhimõttelist uuendust - büroopinnad müüakse ja büroohoone ülemistele korrustele ehitatakse korterid.
Tallinna kesklinna uue ”justiitspalee” naaberkrundile hakatakse ehitama 8-korruselist KOKO arhitektide disainitud büroohoonet, mille väärtus ulatub üle 14 miljoni euro.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.