Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üüriäri saladused: Kui suurt viivist võib üürnikult küsida?
Maksimaalset lubatud viivise suurust ükski seadus otseselt ei sätesta. Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda viivise vähendamist. Viivise vähendamise nõudmine käib kohtu kaudu.
Vaata lisaks
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.
Viivise vähendamist saab nõuda siiski eeldusel, et ta ei ole viivist veel tasunud. Kui üürnik, kellelt viivist nõutakse, on juba viivise tasutud, siis enam viivise vähendamist nõuda ei saa.
See tähendab, et ei ole väga mõttekas lepingusse kirjutada hirmuäratavaid viivisemäärasid, mis üürniku ära peletavad ja mis päris kindlasti maksmata jäävad ja endaga hilisemad vaidlused kaasa toovad.
Samas peaks viivis olema nii suur, et see motiveeriks lepingupooli oma kohustusi täitma ja kohustuste täitmisega mitte viivitama.
Kui korteri üür on 250 €/kuus ja viivise määr on 0,1% päevas, siis on päeva viivis 25 senti. Nädalase hilinemise korral peaks üürnik maksma viiviseks 1,75 €. Üürileandja peab mõtlema, kas see on summa, mis mingilgi moel endaga tegelemist väärib.
Seotud lood
Üürniku leidmiseks maakleriteenuse kasutamise mõistlikkus sõltub väga palju üürileandmise hetke turukonjunktuurist. Kui üüriturul on suur nõudlus ja üürikortereid on pigem puudu – nagu näiteks enamasti iga aasta augustis-septembris – pole liiga suurt mõtet kinnisvaramaaklerit palgata.
Vahe eraisikuna või ettevõtjana üürileandjaks olemises seisneb eeskätt maksustamises. Eraisikuna eluruumi üürileandmisel tuleb üüritulult tasuda jooksvalt tulumaks. Eraisik ei saa maksustamisele kuuluvast tulust maha arvata väljaüüritavale elamispinnale tehtud kulutusi, näiteks remondikulusid, maamaksu, kindlustust, maakleritasu.
Üüriinvesteeringut planeerides tuleb otsustada, kas soetada üürileandmiseks sobilik korter pigem uuemasse või sootuks vanemasse elamusse.
Vahe eraisikuna või ettevõtjana üürileandjaks olemises seisneb eeskätt maksustamises. Eraisikuna eluruumi üürileandmisel tuleb üüritulult tasuda jooksvalt tulumaks. Eraisik ei saa maksustamisele kuuluvast tulust maha arvata väljaüüritavale elamispinnale tehtud kulutusi, näiteks remondikulusid, maamaksu, kindlustust, maakleritasu.
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele