Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liginullehitus läheneb kiirelt
Liginullenergiahoonete ehitamine algab avalike hoonete puhul 2019. aastal ja kõikide uute hoonete puhul 2021. aastal. Praeguseks on umbes pooled Euroopa Liidu liikmesriikidest, nende hulgas Eesti, saanud valmis rahvuslikud liginulli määratlused.
Ülejäänutel on sellega juba väga kiire. Vaatleme keerukamate liginullenergia-büroohoonete näiteid ja analüüsime nende ehitusega seotud olukorda Eestis.
Hoonete energiatõhususes peitub teatavasti Euroopa Liidu suurim energiakasutuse kokkuhoiu potentsiaal, kuna hoonete energiakasutus moodustab nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides umbes 40% summaarsest primaarenergia kasutusest. Iseenesestmõistetavalt on märkimisväärne ka energiakulude kokkuhoiu potentsiaal, kehva energiatõhususega hoone ehitanud tellija tavaliselt seda viga enam ei korda. Lae alla endale juhendmaterjal, kuidas projekteerida ja ehitada liginullenergiahoonet.
Fassaad on maja visiitkaart ning väga oluline osa hoone vastupidavusest ja väärtusest. Eesti kliimas peab välisviimistlus taluma vihma, lund, päikest ja suuri temperatuurikõikumisi, säilitades samal ajal oma välimuse. Just seetõttu on fassaadiplaadid muutunud üha kindlamaks valikuks nii uute majade ehitamisel kui ka vanemate hoonete renoveerimisel, kinnitavad terviklikke fassaadilahendusi pakkuva FixFas OÜ eksperdid.
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.