Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liginullehitus läheneb kiirelt
Liginullenergiahoonete ehitamine algab avalike hoonete puhul 2019. aastal ja kõikide uute hoonete puhul 2021. aastal. Praeguseks on umbes pooled Euroopa Liidu liikmesriikidest, nende hulgas Eesti, saanud valmis rahvuslikud liginulli määratlused.
Hoonete energiatõhususes peitub teatavasti Euroopa Liidu suurim energiakasutuse kokkuhoiu potentsiaal, kuna hoonete energiakasutus moodustab nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides umbes 40% summaarsest primaarenergia kasutusest. Iseenesestmõistetavalt on märkimisväärne ka energiakulude kokkuhoiu potentsiaal, kehva energiatõhususega hoone ehitanud tellija tavaliselt seda viga enam ei korda. Lae alla endale juhendmaterjal, kuidas projekteerida ja ehitada liginullenergiahoonet.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.