Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas projekteerida ja ehitada liginullenergia hoonet?
Hoonete energiatõhususes peitub teatavasti Euroopa Liidu suurim energiakasutuse kokkuhoiu potentsiaal, kuna hoonete energiakasutus moodustab nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides umbes 40% summaarsest primaarenergia kasutusest. Iseenesestmõistetavalt on märkimisväärne ka energiakulude kokkuhoiu potentsiaal, kehva energiatõhususega hoone ehitanud tellija tavaliselt seda viga enam ei korda. Lae alla endale juhendmaterjal, kuidas projekteerida ja ehitada liginullenergiahoonet.
Raamatust
Juhendmaterjal madal- ja liginullenergiahoonete projekteerimiseks on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi rahastatud uuringu tulemusena.
Juhendmaterjali koostamise töörühma kuulusid vastutava täitjana Jarek Kurnitski, Targo Kalamees, Aivar Uutar ja Martin Thalfeldt TTÜ ehitiste projekteerimise instituudist, Hendrik Voll TTÜ keskkonnatehnika instituudist, Argo Rosin TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituudist ja Rasmus Lindmaa TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusest.
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsist osalesid Ülari Mõttus, Allan Hani, Kristin Vaku ja Andrus Väärtnõu. Autorid tänavad Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi hea koostöö ja rahastamise eest ning TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse juhatajat Tea Varrakut TTÜ ning RKASi vahelise koostöö käivitamise eest.
Kuidas kavandada ja projekteerida madal- või liginullenergiahoonet? Selle küsimuse ees on ennast seismas leidnud mitmed tellijad ja peaprojekteerijad. Liginullenergiahoone mõiste, nagu ka mitmed teised energiatõhususe mõisted, on uus igal pool Euroopa Liidus. Eesti on üks esimesi liikmesriike, kus liginullenergiahoonete nõuded 2012. aastal ametlikult kehtestati.
See on vajalik, et igal pool Euroopas alates 2021. aastast üle minna liginullenergiahoonete ehitamisele kõikide uute hoonete puhul ja juba alates 2019. aastast avaliku sektori uute hoonete puhul.
Suure struktuurse muutuse taustal olev hoonete energiatõhususdirektiiv ja sellega seonduv arendustöö kõikidel tasanditel tehnoloogiast arvutusmetoodika ning seadusandluseni on teinud võimalikuks oluliselt parendatud energiatõhususega hoonete projekteerimiseks vajaliku raamistiku valmimise. Ka käesolev juhendmaterjal on üks osa sellest.
Liginullenergiahoonete juhendi eesmärgiks on tuua välja madal- ja liginullenergiahoonete lahenduste erinevused võrreldes tavapärase ehituspraktikaga. Kuna olulised valikud tehakse projekteerimise algfaasis, keskendub juhendmaterjal eskiis- ja eelprojekti lahendustele, mis võimaldavad saavutada madal- ja liginullenergiahoonete energiatõhususe. Juhendi keskse sihtgrupi moodustavad tellijad, arhitektid, projektijuhid, töövõtjad, tehnosüsteemide, energiatõhususe ja piirdetarindite projekteerijad ning kõik teised ehitusprotsessis osalevad otsustajad. Juhendmaterjalis ei laskuta eriosade detailsetesse projekteerimisjuhistesse.
Eelkõige tehnilistele lahendustele keskenduv juhendmaterjal käsitleb neid projekteerimisprotsessi järgivas järjekorras. Projekteerimisprotsessi osas on käsitletud vaid energiatõhususe seisukohalt tähtsate valikutega seotud üksikasju, eeldades, et tellijatel ja ehitushangete korraldajatel on selle valdkonnaga seonduvad spetsiifilised teadmised olemas.
Seotud lood
Liginullenergiahoonete ehitamine algab avalike hoonete puhul 2019. aastal ja kõikide uute hoonete puhul 2021. aastal. Praeguseks on umbes pooled Euroopa Liidu liikmesriikidest, nende hulgas Eesti, saanud valmis rahvuslikud liginulli määratlused.
Kuigi soovist liginullenergiahooneid ehitada on palju juttu, seab hinnavahe võrreldes traditsiooniliste lahendustega arendajate soovidele piirid, rääkis Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink Kinnisvarauudiste tänasel konverentsil Säästlik hoone.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele