Maailma kõrgeim hoone või kuivkäimla?

Burj Khalifa on hetkel maailma kõrgeim hoone, mida imetletakse kui üht inseneride enneolematut saavutust. Ent rekordite purustamine nõuab arhitektuurist, projekteerimisest ja ehitamisest veel suuremaid väljakutseid. Hoone ise pakub tehnoloogiliselt palju, mida imetleda, kuid on siiski ka maailmarekordihoone puhul asju, mida ei saa nimetada revolutsiooniks. See on toimetulek reoveega.

On hämmastav fakt, et kõrgtehnoloogilisi lahendusi ja inseneride saavutusi täis 828 meetri kõrgusel Burj Khalifa hoonel puudub ühendus linna kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse taristuga. Et vabaneda hoones kanalisatsioonist tulevast roojast, tuleb seda transportida linnast välja fekaaliautodega. 

Portaal Gizmodo tegi lihtsa matemaatilise arvutuse:

Burj Khalifal on 163 aktiivses kasutuses olevat korrust. Plaanitult on sinna kasutajaid arvestatud 35 000 igal ajahetkel. Inimese kohta on arvestatud päevas 100-250 grammi fekaale. Võtame arvesse tervisliku toitumise puhul 200 grammi. See teeb summa-summarumis kokku 7 000 000 grammi fekaale päevas hoone kohta, ehk 7 tonni. Lisame siia juurde ka inimeste poolt "toodetud" vedelas olekus jäätmeid (sh uriin, pesemine, hammaste pesu, jne), lisaks klosettides kasutatav vesi. Väga konservatiivse arvutuse puhul saab portaal kokku ca 15 tonni jäätmeid päevas.

See on väga suur hulk reovett.

Raamatu ‘The Heights: Anatomy of a Skyscraper’ (Kõrgused: pilvelõhkujate anatoomia - toim) autor Kate Ascher selgitas, et Dubais on olukord selline, kus paljudel hoonetel puudub juurdepääs linna kanalisatsiooni süsteemi. Sellest hoolimata ei jäeta hoonet ehitamata ega kasutamata ning hoone reoveest ja roojast puhastamiseks kasutatakse fekaaliautosid, mis viivad saadused selleks ettenähtud kohtadesse. Kokkuvõttes üsna primitiivne süsteem.

Seetõttu võibki Dubais reoveepuhastusjaamade lähedal näha pikki mahutitega veokite järjekorda, kus tühjendamise ootejärjekord võib ulatuda 24 tunnini.