Jaga lugu:

Ehitusplatse kontrollitakse sõbralikult, ent põhimõttekindlalt

Tööinspektsiooni inspektor Indrek Link  Foto: Lauri Leet

Mais kontrollis Tööinspektsioon ehitajatega toimuvate tööõnnetuste ennetamiseks ehitusobjekte üle kogu Eesti. Kuu ajaga külastati juhusliku valimi abil 213 ehitusobjekti ja tuvastati 440 rikkumist. Tallinnas sihtkontrolli teinud inspektor tutvustas ühel kevadpäeval oma tööd ka ajakirjanikule.

Eelkõige kontrollis Tööinspektsioon esimeses järjekorras, kas töötajatele on väljastatud korras isikukaitsevahendeid, kas neid kasutatakse ning kuivõrd on tagatud nende nõuetekohane hooldus, kontroll ja hoiustamine. Tähelepanu pöörati ka sellele, kuivõrd on täidetud tööohutuse ja töötervishoiuga seonduvad üldised nõuded.

Kui kahel eelneval aastal viidi ehitusobjektide sihtkontroll läbi vaid ühel kindlal päeval, siis seekord toimus kontroll terve maikuu. «Tulenevalt nii Tööinspektsiooni kasutada olevast ressursist kui ka tööandjatelt saadud tagasiside põhjal otsustasime loobuda ühepäevasest ehitusobjektide sihtkontrollist. Seaduskuulekad ehitusettevõtjad viitasid meile, et mõni nende “kolleeg” eelistas meestele selleks päevaks vaba päeva anda, kui sihtkontroll toimub. Seetõttu pikendame sihtkontrolli aega ja külastame ehitusplatse mais täpset aega ja kohta ette teatamata,” selgitas Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töökeskkonna järelevalve ja arengu alal Apo Oja enne sihtkontrolli algust pressiteate vahendusel.

Pealinnas Tallinnas tegid sihtkontrolle kaks inspektorit, kes mõlemad käisid läbi umbes 15 objekti. Üks Tallinna inspektoritest Indrek Link on hariduselt jurist, kes on oma varasemas elus ka piisavalt ehitusega kokku puutunud. «Et olla hea tööinspektor, tulebki tunda võrdselt hästi nii seadusandlust kui ka valdkonda, milles kontrolli teostatakse, spetsiifikat,» märgib Link. Ühel mõõdukalt soojal kevadpäeval kuu lõpus nõustus ta ajakirja Ehitaja palvega olla talle “töövarjuks” ja käia sihtkontrolliga kaasas. Tõotas tulla põnev päev, sest kuulu põhjal on varasemad sellised kontrollid toonud kaasa nii mitte korras olevate töövahendite viimasel hetke peitmist, ohtlike tööde kiiret peatamast kui ka otseseid valeväiteid.

Üle Eesti kontrolliti sihtkontrolli käigus kokku 213 ehitusobjekti, kus tuvastati 440 rikkumist, millest 87 kohta vormistasid tööinspektorid ettekirjutused. Töövahendi kasutamise keelamisi vormistati 25 ja ohtliku töö peatamisi 23 korral. Ühtegi rikkumist ei tuvastatud 44 ehitusobjektil.

Enamik tuvastatud rikkumistest olid seotud sellega, et töötajad ei kandnud neile väljastatud isikukaitsevahendeid. Selliseid rikkumisi fikseeriti 96 ehitusobjektil. Kuigi töötajal on kohustus kanda temale väljastatud isikukaitsevahendeid, põhjendasid töötajaid, et isikukaitsevahend ei sobi neile.

Üldine ülevaade objektist on oluline

Esimesele, Kaamos Ehituse objektile Tallinna kesklinnas sõites räägib inspektor kogemusele tuginedes, et tõenäoliselt saab see olema meeldiv kontrollkäik, sest Kaamos Ehitus kuulub pigem nende ettevõtete hulka, kes ehitusplatsi olukorda korras hoiavad. Esialgne pilk ütleb, et üsna väikese territooriumiga ehitusplatsil peavad ehitajad maa-aluste tööde staadiumis leidma ruumi mullatöödeks, sulundseina ja kommunikatsioonide rajamiseks.

Inspektor suhtleb objektijuhiga sundimatult ja kui tal poleks seljas Tööinspektsiooni tähistusega veste, võiks eemalt jääda lausa mulje, et asjalikult ja teineteist aktsepteerivalt suhtlevad kaks kolleegi. Seda enam, et ta alustab üldise ülevaatega ja soovib saada tehtud töödest üldpilti.

Esimesed konkreetsemad küsimused tööohutuse seisukohast küsib Indrek Link sulundseina jaoks ehitussüvendi põhjas saematerjale paigutavate töömeeste kohta – selle käigus seisavad mehed aluspinnast meeter-kaks kõrgemal kallakul ja hetkeks tekib küsimus, kas siin poleks otstarbekas kasutada redelit või muud abivahendit. Siiski leitakse koos, et ruumipuuduse ja töö liikuva iseloomu tõttu pole see vajalik, oht tervisele on peaaegu olematu. Ülejäänud isikukaitsevahendid ja tööriistad on selle käigus jooksvalt üle vaadatud, need on korras. Inspektor küsib ka töötajate olmetingimuste kohta ja ka siin ei leidu märkimisväärseid probleeme.

Järgnevalt siirdutakse objekti kontorisse soojakus ja kontrollitakse üle dokumendid. See näitab, et tööohutusplaan on olemas ja selgub ka, et on tehtud korrektne riskianalüüs. Inspektor Indrek Link koostab kontrolliprotokolli, kuhu üks märkus läheb siiski kirja – kontrolli käigus selgub, et kontoris paiknevas meditsiinitarvete kotis pole nõuetekohast silmadušši. Kuna viga pole suur, rakendub süsteem, mille käigus antakse ettevõttel viis päeva aega silmadušš hankida ja seda inspektorile tõendades (võib ka foto saata, et on olemas). Ettekirjutust ei järgne ja viga süsteemi sisse ei lähe. Sunniraha ehk teisisõnu trahvi sellisel juhul ei rakendata.

Kui avastatud viga on raskem, võib inspektor ka kohe ettekirjutuse koostada ja sunniraha määrata. “Näiteks juhul kui avastatakse, et mõni seade või töövahend on vigane ning selle kasutamisega kaasneb oht inimeste elule ja tervisele, keelab inspektor selle kasutamise kohe ja sunniraha on siis juba vältimatu,» sõnab inspektor.

Kõige karmimal juhul, kui rikutud on väga tõsiseid ohutusreegleid, näiteks tellingutel puuduvad korrektsed piirdeid ja esineb otsene kukkumisoht, on inspektor sunnitud töö ehitusobjektil peatama. “Maikuu kontrollide jooksul on seda minul ette tulnud ühe korra,” tunnistas Link.

Siiski on tema kontrollitud 15 objektist vead olnud väiksemad, mille kõrvaldamiseks on aega viis päeva. Päris korras olnud umbes kolmandik tema kontrollitud ehitusplatsidest.

Väljavõte ehitusettevõtete sihtkontrolli teostanud inspektorite juhendist

Ette teatamata ehitusplatsile saabudes kontrollida:

kas objekt on piirestatud ja märgistatud vastavate teadetega ja on rakendatud abinõusid, et ehitusplatsile pääseksid ainult sinna lubatud isikud;

kas ehitusplatsil viiakse vähemalt kord nädalas läbi üldkontroll, mille käigus kontrollitakse ehitusplatsi korrasolekut ja vastavust töötervishoiu ning -ohutuse nõuetele;

kas kõrgustel töötamiseks on rakendatud õigeid meetmeid ja abivahendeid: rangelt kohustuslikud on korrektsete piiretega ühiskaitsevahendid – tellingud. Kohtades, kus tellinguid pole võimalik paigaldada, peab kasutama korrektseid isikukaitsevahendeid, turvarihmu ja -rakmeid;

kas on piisavalt ruumi töö tegemiseks;

kas liikumisteed on võimalikult siledad ja puhtad;

kas piiratud juurdepääsuga ohualad on korrektselt märgistatud;

kas materjalid ja seadmed on varisemise ja allakukkumise kaitsmiseks piisavalt hästi ladustatud ning nende võimalikud kukkumisalad varikatustega piiratud;

kas töötajatele on väljastatud korras isikukaitsevahendeid ja kas neid kasutatakse, kuivõrd on tagatud nende nõuetekohane hooldus, kontroll ja hoiustamine;

kas tööriistad ja -vahendid on tehniliselt korras ega ole ohuks töötajate elule ja tervisele;

kas on koostatud nõuetekohane tööohutusplaan ja olemas turvalisuse koordinaator (kui kogu töid teostab platsil vaid üks ettevõtja, pole koordinaatori olemasolu kohustuslik).

Allikas: Tööinspektsioon

Korrektsed tellingud on tähtsad

Kesklinnast Kristiinesse järgmisele objektile sõites tuleb välja, et objektide valik on sihtkontrolli käigus jäetud täiesti inspektori enda otsustada. Kuidas käitub inspektor juhul, kui objektijuhti pole juhuslikul kontrollihetkel kohal? Järgmisel objektil piiluvadki külalisi ülevalt tellingutelt küll ehitusplokke vedavad töömehed ja all segatakse ehitussegu, ent objektijuhti ennast kohal ei ole. Selgub, et oluliselt see midagi ei muuda, inspektor teostab sama kontrolli, täidab samad dokumendid. Vaid suhtlemist on sel korral märksa vähem, kogu vaatlus jääb peamiselt visuaalseks.

Kõige suurem küsimus paistab renoveeritava maja juures tõusvatki tellingutega, mille piirded on küll olemas, ent meetri kõrgusele on tõmmatud köis ja kuigi keskmine nõutud piiretest poole meetri kõrgusel paistab olevat korrektne, näib alumine varbapiire ka osaliselt puudulik. Kõik see läheb kirja ja ettekirjutus saadetakse tagantjärele objekti- ja/või projektijuhile.

Indrek Lingi sõnul ollakse üldjuhul inspektorit nähes sõbralikud ja koostöövalmis. Aga kuidas vastab tõele väide, et viimasel hetkel inspektorit nähes peidetakse vigu, üritatakse probleeme varjata või vigade ilmnedes inspektorit nii-öelda ära rääkida. “Selliseid olukordi tuleb ette väga vähe, harva. Keegi paaniliselt ei käitu ja jäädakse rahulikuks,” väidab Indrek Link. Ka sihtkontrolli tulemuste vaidlustamist tuleb tema sõnul üsna harva ette.

 

 

 

 

 

Maakond
Teostatud külastusi
Tuvastatud rikkumisi
Külastused, kus rikkumisi ei tuvastatud
Põlvamaa672
Harjumaa5210710
Ida-Virumaa1243
Jõgevamaa1073
Järvamaa866
Läänemaa717
Lääne-Virumaa241251
Hiiumaa35
Pärnumaa252110
Raplamaa8152
1 - 10......11 - 15

Rikkumiste arv
Osakaal
Rikkumise lühikirjeldus
51,14%Infotahvel puudub
9621,82%IKV-sid ei kasutata või pole tööandja poolt väljastatud
327,27%Ei viida läbi ehitusplatsi nõuetekohast kontrolli
255,68%Tööohutusplaan puudub või ei sisalda nõutavat infot
245,45%Kõrguses töötamise ala piirestamata ja ka julgestusmeetmed kasutusele võtmata
245,45%Olmeruumid puuduvad või ei vasta nõuetele
235,23%Liikumisteel on prügi/ehitusmaterjal/juhtmed
214,77%Liikumistee ei vasta nõuetele
173,86%Töövahendi perioodilist kontrolli ei viida läbi
122,73%Ehitusplats pole piirestatud ja/või märgistatud
1 - 10...11 - 20...31 - 31
Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva@ehitusuudised.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785helen.paapsi@aripaev.ee