Autor: Lauri Leet, kaasautor • 10. august 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Toimivad energiatõhusad hooned vajavad arukust ja tähelepanu

Sertifitseeritud passiivmaja Tartu lähedal Õssu külas, omanik Siim Peets ja tema pere kolis majja sisse 2014. aasta mai lõpus. Passiivmaja projekteeris ja ehitas OÜ Sense.
Foto: Väinu Rozental
Kuigi energiatõhus ehitus ja projekteerimine on euronõuete tõttu asjatundjate ringis olnud arutlusteemaks juba aastaid, on praktilisi näiteid valminud ja hästi toimivatest objektidest siiski vähe. Kuidas on sääraste hoonete kasutajad rahul mahukamate juba käigus olevate avalike hoonetega ja millised on selliste hoonete rajamisel suurimad karid, küsisime asjaosalistelt endilt.

Pole saladus, et paljud energiatõhusate hoonete projekteerijad ja ehitajad tunnistavad, et teoreetilised energiaarvutused hiljem kuigi täpselt tegelikkusele ei vasta. Miks see nii on?

HEA TEADA

Artikkel ilmub ka värskes Ehitaja ajakirja augusti numbris.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785