3. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Praegust ehitustööjõu turgu iseloomustab Eestist Soome rändavate ehitusmeeste hordide vähenemine, ent paljud end sealsel turul juba tõestada suutnud spetsialistid on kohapeal kanda kinnitanud ega pruugi niipea naasta.

OÜ Morgander tegutseb ehitusturul peaehitusettevõttena, kitsamalt on spetsialiseerunud tootmishoonete ja viilhallide ehitamisele. Päris oma töötajaid ettevõttel polegi. “Ehitusmehed meil tõepoolest puuduvad, kuna kõik vajaminevad tööd ostame sisse spetsialiseerunud firmadest,” märkis ettevõtte juht Uku Randmaa ning lisas, et tööjõuturul toimuvaga ollakse firmas ometi kursis, seda oma partnerite ning alltöövõtjate kaudu.

Randmaa sõnul iseloomustab praegust ajajärku ehitusvaldkonnas sarnaselt muude ühiskonnas toimuvate protsessidega teatav korrastumine. “Välja on sõelutud palju tühikargajaid ja sõna mittepidajaid,” märkis ta.

Veel mõne aasta tagust kohati uisapäisa ja iga hinna eest Soome tööle tormamist Randmaa enam ei näe. “Kindlasti on Soome jäänud ehitama palju neid firmasid, kes on ennast praeguseks suutnud tõestada seal valitsevate nõuetega tihedas konkurentsis,” märkis Randmaa, kes ei usu, et ettevõtted, mis on mingil põhjusel Soomest lahkuma sunnitud, leiaksid siin väga lihtsalt tööd. “Ka meil valitsevad standardid on kõrged ja konkurents tihe. Ehitusmeestele aga kompenseerib väiksema palga võimalus kodus pere keskel elada,” märkis Randmaa.

Ehitajad ootavad, jalg lävepakul

Randmaa sõnul mõjutab Eesti ehitusturgu see, mis toimub Euroopa Liidu toetuste süsteemiga. “Ühelt poolt on toetused taristusse vähenenud, teisalt ootavad paljud ehitused sügisese PRIA toetusvooru otsuseid,” selgitas ta. Kõik see on loonud teatud tardumuse paljude põllupidajate arenguplaanides, kuna eelnevaid investeeringuid ei kompenseerita. “Ka paljud ehitajad ootavad, jalg läve­pakul,” lausus Randmaa.

Palgasurve on tema hinnangul olnud ehitusvaldkonnas alati päevakorral. “Eks nüüd saavad oma tingimusi esitada efektiivsemad ja tööle rohkem pühendunud spetsialistid,” nentis ta.

Kuna ehitustegevus suureneb sügisel, võtavad stabiilsed ehitusfirmad Randmaa sõnul eelmiste aastate mahud täis. “Kindlasti vaadatakse ringi ka muudel lähiturgudel, nagu Rootsi ja Norra. Ka meie tegime eelmisel aastal edukalt esimese prooviobjekti Norras,” märkis Randmaa ja lisas, et hea referentsi puhul on järgmiste tellimuste otsimine ­juba tunduvalt lihtsam.

OÜ Hansaviimistlus juhi Veigo Gutmanni hinnangul oli “paremate poegade” Soome kibelemine viimastel aastatel üleüldine trend ja sellel oli selge ning pragmaatiline põhjus – palgatingimused olid valdavalt märksa etemad kui kodumaal. Kuna ehitusturu maht ei ole praegu möödunud kümnendi ehitusmahtudeni veel jõudnud, siis paljud ehitusmehed saavad rakendust ikka veel naaberriikides. “Mõneti on see positiivne, sest muidu oleks meil hordides tööta töömehi ja võib eeldada, et palgatase oleks meil ehitusel väiksem,” arutles Gutmann.

Gutmanni sõnul on teatav palgataseme vahe piiritagusega võrreldes praeguseni olemas. “Palga absoluutnumber on piiri taga kindlasti suurem, aga kui palju sellest kuu lõpuks kõrvale suudetakse panna, on iseasi,” sõnas ta. “Kindlasti on palgakäärid suuremad tippude tippudel, aga lihttööjõu palgataseme vahesse ma eriti ei usu, pigem tuleb palganumber võõrsil ehk lihtsama ja kergema tööga kätte,” ütles Gutmann. Peale palga on tema hinnangul tähtis ka elukvaliteet, mis kindlasti kannatab, välja arvatud juhul, kui kogu pere on piiri taga rakenduse leidnud.

“Lisaks otsivad töötajad sealt stabiilsust ja sotsiaalset kindlustunnet. Meie ehitusmahud käivad aasta kestel nii palju üles-alla, et see mõjutab ka töötajaid ja kahtlemata pakub ehitusspetsialisti elu kodumaal praeguseni vähem stabiilsust kui võõrsil,” tunnistas Gutmann.

Oskustööliste keskmine vanus kasvab

Hasso Veske, ASi Telor Ehitused juhatuse liige  

Eesti riigi majanduses on tunda tugevat stagnatsiooni, suhteliselt mugav ja stabiilne on ainult riigi- ja omavalitsuste töötajaskonna elu.

Ehitussektor on väga sõltuv majanduse üldisest olukorrast riigis ja stagneerumine kandub siia otseselt üle. Üldise vaikelu tõttu ei ole ehitussektoris ka otsest palgasurvet. Riigi praegune poliitika probleemide lahendamisele laiemas plaanis kuidagimoodi kaasa ei aita.

Soome kriisi mõju Eesti ehitussektorile ei maksaks üle tähtsustada, samuti Poolast ja Ukrainast tulijaid. Pigem on küsimus selles, et ehitaja elukutse ei ole kohalikul turul kuigi populaarne, millest tulenevalt oskustöötajate keskmine vanus kasvab. Soomest tulijaid ja teisi võõrtöölisi on siiski marginaalne osa. Meie ettevõttest on mindud Soome tööle ja on ka sealt meile tööle tagasi tuldud.

Kui vaadata üldisemalt, siis praegu valitsuse viljeletav maksutõusupoliitika koos kohati pisiasjades äärmusteni mineva maksuameti jõu näitamisega on viinud olukorrani, et kvaliteetse ja seadusi järgiva ehitusteenuse hind Eestis on praktiliselt tunduvalt rikkama Soome tasemel. Lokkab kõikvõimalik ehitusbürokraatia alates detailplaneeringute müstifitseerimisest ja lõpetades katusekatte või akende vahetuseks ehitusloa nõudmisega. Veidigi suuremas ehitusfirmas on vaja riigi ja maksuametiga suhtlemiseks luua eraldi töökoht, sest põhitöö kõrvalt ei suuda raamatupidajad ja firma juhtivpersonal lihtsalt füüsiliselt enam toime tulla. See kõik põhjustab ehituskulude varjatud tõusu, mis tähendab, et näiteks keskklassile muutub eluaseme soetamine üle jõu käivaks, investeerijatel võtab investeeringu ehituslik osa ära liiga suure tüki ja investeering jäetakse ära, seisvaid varemeid ja krunte ei arendata jne.

Riik tellijana on perioodi euro­toetuste ammendumise tõttu viimasel paaril aastal sisuliselt märkamatu.

Soome kriisi pole Eesti ehituses tunda

Gutmanni sõnul ei tunneta Eesti ehitussektor mitte mingil moel Soome majanduskriisi mõjusid. “Pigem mõjutab meie ehitusturgu ikka meie endi ehitusmaht,” märkis ta.

Korralike töötajate leidmiseks tuleb Gutmanni sõnul endiselt vaeva näha, nende ettevõte palkab pigem noori ja koolitab need ise välja. “Sageli toimib soovituslik meetod, oma töötajad soovitavad kedagi,” lisas ta, selgitades, et kuigi selliajaga käib tavaliselt alul kaasas ka madalam palgatase, hinnatakse kõiki töötajaid ettevõttes võrdselt ja töötasus vahet ei tehta. “Eks sellega kaasnevad omad mured ja mingil ajal maksad ehk uuele sellipoisile n-ö peale, aga see-eest on ta täis tahtmist tööd teha,” lisas Gutmann.

Enamik tellimusi tuleb erasektorist

Praegused ehitusmahud on Gutmanni hinnangul väikesed ja turg on väga heitlik – aasta sees on kuud väga erinevad. “Kui varem oli jaanuarist märtsini rahulik periood ja lepingud sõlmiti pigem pikema perioodi peale ette, siis nüüd on ka kahte kuud väikesel ettevõttel raske ette planeerida,” märkis Gutmann.

Paljud tellijad on justkui ootel, ka on Gutmanni sõnutsi vähenenud avaliku sektori tellimused. “Ehitusmahult sarnaneb aasta ehk 2010. aastaga, aga ehitustööde tellijate jaotus on sarnane ehitusbuumi ajaga – suur osa tellimustest tuleb erasektorist.”

Soome ehitusturu läheduse tõttu Gutmann kodumaal palgasurvet ei tunneta. “Jälgime oma palgataset kogu aeg, vajadusel korrigeerime ja ajakohastame palgasüsteemi ning tingimusi. Head spetsialistid on juba tööl ning ehituses ei ole valdkonda, kus heast spetsialistist puudust ei tuntaks,” tähendas ta. Gutmann usub, et lähima paari aasta sees naaseb võõrsile asunud ehitusspetsialistidest kodumaale kuni viiendik.

ASi Merko Ehitus Eesti juhatuse liikme Jaan Mäe sõnul ei ole nende ettevõttest töötajad liikunud Soome ega ka teistele turgudele. “Pigem on Soome liikunud spetsiifilisi ehitustöid tegevad firmad ja vastav kaader,” lisas ta.

Ka ASi Nordecon juhatuse esimees ­Jaano Vink märkis, et Soome minek ei ole enam siinsete ehitusspetsialistide seas aktuaalne. ­“Pigem on viimase aasta-poolteise jooksul tagasi tuldud, kuna Soome majanduslik olukord on muutunud keeruliseks. Samas on head töötajad ka seal hinnas ning kes ­juba end pikaajaliselt paika sättinud, see nii kergesti tagasi ei tule,” lisas ta. 

Soome ametiühingute andmetel oli selle aasta märtsis Soome ehitusturul umbes 10 000 Eestist pärit ehitajat. “Ja seda on ju suurusjärgu võrra vähem kui mõni aasta tagasi,” nentis Vink. Ta lisas, et Soome palga­tase on siiski endiselt kõrgem, samas on seal tuntavalt suuremad ka kulud, iseäranis üüri­kulud ning transport. “Heal ja tublil töö­mehel pole Eestis sugugi nii halb teenistus, kui esmapilgul tundub,” märkis Vink, jätkates, et Soome keerukam majanduslik olukord ei muuda siinsel turul töötajate leidmist sugugi lihtsamaks – väljaõppinud ja kogemustega häid spetsialiste, iseäranis insenere, on ­ikkagi raske leida.

Ligi veerandil ehitajatel tööde maht kasvas

Konjunktuuriinstituudi (EKI) mai baromeeter näitas, et ehitusettevõtete olukord on lähenevale ehituse kõrghooajale iseloomulikult paranenud, tööde mahu kasvust viimasel 3 kuul teatas mais 27% ettevõtteid, kuid halvale turukonjunktuurile viitab see, et endiselt on palju (28%) neid ettevõtted, kelle töö maht kahanes. Väljavaated eelseisva 3 kuu suhtes on valdavalt positiivsed – tööde mahu võimalikust kasvust teatas 49% ettevõtteid. Hinnang tellimuste portfellile on viimaste kuude võrdluses paranenud, kuid tervikuna on tellimusi ikkagi tavalisest vähem (nii väitis 40% ettevõtetest). Ehitushinnad on kerges tõusus. Ettevõtete kindlustunde indikaator oli mais –7, mis on sarnane eelmise aasta mai seisuga (–6).

Soovitakse kõrgemat põhipalka, boonustele vähem ootuseid

Vingi hinnangul on palgasurve kasvanud ja tulenevalt elukalliduse tõusust on töötajate ootused seotud pigem kõrgema igakuise töötasuga, mitte tulemustasude-boonustega, mille puhul ollakse valmis leppima väiksemate numbritega. “Kuna kõige keerulisem on leida häid objekti- ja projektijuhte ning projekteerimisega tegelevaid inimesi, on nende puhul kindlasti palgasurve tuntavam,” lisas Vink.

ASi Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul on liiklus Eesti ja Soome ehitusturul muutunud kahesuunaliseks. “Kuna Eestis makstakse mõnes ehitusvaldkonnas juba päris hästi, on hakanud osa inimesi tagasi tulema. Teisalt soodustab seda ka Soome majandus, kuna tellimusi ehitusturul on vähem,” märkis Saarniit. Samas vajavad meie põhjanaabrid tema sõnul teatud töölõikudel endiselt abikäsi.

Kahe riigi palgataseme vahe on Saarniidu sõnul endiselt olemas, kuid teatud spetsiifiliste tööde puhul on see juba minimaalne.

Eesti ehitusturu maht on Saarniidu sõnul viimastel aastatel püsinud ca 2 miljardi ­euro juures ja on tema hinnangul stabiilne. Seda sõltumata sellest, kas töös on üksikud suured või palju väikeseid objekte. “Küll aga prognoosime RKASi juhitud ehitustööde kasvu käesoleval aastal,” sõnas Saarniit, kelle sõnul on peatöövõtjatelt saadud informatsiooni kohaselt palgasurve ehitussektoris tuntav. “Senisest suurem nõudlus on tekkinud katuse-, ventilatsiooni- ja eritööde spetsialistide järele,” ütles ta.

Saarniit lisas, et kuna peatselt hakkab liikuma ELi uue rahastusperioodi raha, siis sellega kaasneb mahtude kasv ja palgasurve ehitusturul suureneb veelgi.

“Kellel on stabiilne töökoht, need väga ei liigu, ning ettevõtted pingutavad selle nimel, et oma olulisi tegijaid kinni hoida ja motiveerida,” märkis Vink. Nordecon pole tema sõnul püüdnud välisturult ise kõrgema taseme spetsialiste leida. “See ei ole ehitusalal võimalik. Olles ise praegu Ukrainas aktiivsed, näeme, et sealne insenerkond on küll tubli, kuid vahe arusaamade ja töökultuuri vahel on väga suur,” lausus ta ja jätkas, et kui lisada keelebarjäär, erinev normbaas ja õigusruum, võib taas veenduda, et ehitus on väga lokaalne äri.

“Tegelikult tunneme me probleemi ka usaldusväärsete ja oskustega töömeeste leidmisel. Jutu järgi on kõik suured tegijad, aga platsil see alati nii pole. Ja see kehtib nii Eesti kui ka Soome kohta,” lausus ta.