Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uue planeerimisseadus leevendab nõudeid ehitustegevusele
Uue planeerimisseaduse kohaselt ei nõuta detailplaneeringu koostamist enam külades ning maa-ala kruntideks jaotamise või liitmise korral, kuid kohalik omavalitsus saab üldplaneeringuga siiski määratleda ka alad ja juhud, mil detailplaneeringu koostamine on kohustuslik, analüüsib advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Merli Paddar.
Varasem lihtsustatud korras detailplaneeringu menetlus on asendatud kohaliku omavalitsuse võimalusega kaaluda detailplaneeringu menetluse vajalikkust ja asendada see projekteerimistingimustega. Lihtsamaks on näiteks muutunud olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindava rajatise rajamine. Seda saab teha projekteerimistingimuste alusel ka detailplaneeringu koostamise kohustuse korral juhul, kui ehitis sobib mahult ja otstarbelt keskkonda ning kui üldplaneeringus on vastava maa-ala kohta olemas üldised kasutus- ja ehitustingimused.
Detailplaneeringusse saab teha ka avalikku menetlust korraldamata muudatusi, mis tulenevad õigusaktidest või jõustunud kohtuotsusest. Samuti saab kohalik omavalitsus anda planeeringut täpsustavaid projekteerimistingimusi ilma planeeringu menetluseta olukorras, kus detailplaneering on vananenud või planeeringuala tunduvalt muutunud, selle kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad detailplaneeringu elluviimist.
Projekteerimistingimustega ei ole siiski võimalik muuta planeeringu olemuslikku lahendust. Seega peab haldusorgan otsustama ja kaaluma, kas küsimus, mida soovitakse detailplaneeringus täpsustada, võib muuta detailplaneeringu olemuslikku lahendust, ja kas tegelikult oleks vajalik detailplaneeringu menetluse uuesti läbiviimine.
Samuti nähakse uues planeerimisseaduses planeeringu läbiviimisele ja algatamisele, menetluse kestusele ning järelevalvele ette konkreetsed tähtajad, mis senises seaduses puuduvad. See aitab vältida menetluste põhjendamatult pikaks venimist, mida praktikas paraku tihti esineb.
Detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaeg on 30 päeva, mida võib mõjuval põhjusel pikendada kuni 90 päevani. Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tuleb üldjuhul teha hiljemalt kolme aasta möödudes alates detailplaneeringu algatamisest. Samas ei ole ka seaduses sätestatud menetlustähtaja ületamine õigusvastane juhul, kui viivitus on tingitud asutusest sõltumatutest asjaoludest, sh asja keerukusest. Seaduses sätestatud konkreetne menetlustähtaeg annab seega ainult üldise suunise selle kohta, millise aja jooksul peab menetlus olema lõppenud.
Niisiis tuleb kohalikul omavalitsusel olukorras, kus tal ei ole võimalik planeeringut kolme aasta jooksul kehtestada, kuid ei ole põhjendatud ka menetluse lõpetamine, anda teada viivituse põhjustest ning määrata otsuse tegemise tõenäoline aeg. Tähtaja kehtestamine aitab tagada, et detailplaneeringud koostataks mõistliku aja jooksul ega jääks venima, võimaldades ehitamisest huvitatud isikutel paremini kavandada oma tegevust ja nõuda kohalikult omavalitsuselt otsuse tegemist.
Autor: Merli Paddar Advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele