13 aprill 2015

Aasta ehitusinsener on Jaanus Somelar

Foto: Ehitusinseneride Liit

Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) kuulutas välja „Aasta Ehitusinseneri 2014“, kelleks sai OÜ Pakrum insener-projekteerija Jaanus Somelar. Auhinna tõi Jaanus Somelarile TÜ Siirdemeditsiini keskuse (SIME) kliimasüsteemide projekteerimine.

Somelari poolt projekteeritud hoones asub väga kõrgele bioohutusklassile (klass3) vastav infektsiooniblokk BSL3, kus rangelt reguleeritud tingimustes tohib töötada ohutusklassi tasemele vastavate ohtlike patogeenidega ning uurida katseloomade raskeid infektsioone nagu näiteks HIV ja C-hepatiit.

Somelar hoiab õnnitluse puhul tagasihoidlikku joont ning märgib, et on kogu aeg ühtmoodi töötanud ning ju siis see objekt oli seda väärt.

Kuidas hindate praegu Eesti ehitusinseneride taset?

See sõltub erialati. Mina spetsiifika on küte- ja ventilatsioon. Kui vaadata Tallinna Tehnikaülikooli sisseastumist antud erialasse, siis näiteks eelmine aasta astus sisse 4 ja teisel kursusel jätkas 1 tudeng. Ise olen lõpetanud maaülikooli juba ammu aega tagasi. Üldiselt on seltskond vananev. Samas on käes huvitav aeg. 5-6 aasta perspektiivis hakkame loodetavasti projekteerima juba BIMis (Building Intelligent Modelling - toim), mis peaks olukorda paremaks muutma.

Töödega on jälle nii ja naa. Mis kindlasti suurt rolli mängib, on ajafaktor. Kes suudavad teha head tööd, on palju, et paljuski hakkabki suurt rolli mängima just ajaline faktor.

Tiitli toonud objekti puhul oli ühest küljest vast hea asi see, et seda hoonet projekteeriti kaks korda. Esimesel korral buumi ajal, kus tellija soovid olid suured. Siis aeg muutus ja projekt tuli teha poole väiksem. See muutis projekti tehnilist tihedust, kuid sellega saime protsessi palju selgemaks.

 

Tiitli toonud hoones asub lisaks Põhja- ja Ida- Euroopa regiooni suurim, kuni 32000 hiirt ja rotti mahutav kõrgtasemeline katseloomakeskus. Laboratooriumi ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid teeb erakordseks asjaolu, et pidevalt on vaja tagada rõhkude erinevus erinevate ruumide vahel takistamaks viiruste levikut, tagada ettenähtud kliimatingimused (sh. õhu puhtus), dubleeritud süsteemide töö.

Kas antud konkurss kannustab rohkem ehitusinseneride valdkonda esiletoomist?

Kui hoone on tavaliselt valmis, siis on pildil rohkem peatöövõtja, kelle tööd ei saa muidugi alahinnata. Sest tavaolukorras tuleb palju ette ka projekti parandusi, millega peatöövõtja on tegelenud. Kui aga rakendada rohkem BIMi, võimaldab see ka inseneridel läheneda põhjalikumalt ning ideaalis enam vigade parandamist ei peaks ehitaja poolt eraldi olema. Praegustes tingimustes hakkab ehitaja tegelema esmalt muutustega ja eks see ongi viinud olukorda, kus kogu vastutus langeb ehitajale. Nii see aga ei peaks olema. BIMi puhul on kogu meeskond, sh ehitaja, tellija ja projekteerija pidevas suhtluses ja iga osapool saab tegeleda maksimaalselt oma rolliga. On pisut arusaamatu, et miks me projekteerime endiselt paberil, kui meil on e-riik. See on justkui paigalseis.

Jaga lugu:
Seotud lood
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785