5 olulist punkti uues seadmete ohutuse regulatsioonis

Kuigi uue seadme ohutuse seaduse reguleerimisala on väga mahukas, siis seadus ise on võrdlemisi lühike ja üldine, sätestades eelkõige üldised põhimõtted seadme kasutusele võtmise, kasutamise ning seadmetöö suhtes, samuti seadet kasutava või seadmetööd tegeva isiku kompetentsusele esitatavad nõuded. Kõik täpsemad seadmete ohutuse ja korrashoiu ning seadmetöö nõuded, samuti kompetentsuse nõuded nähakse ette määrustega, mis käesoleval ajal on alles väljatöötamisel, kuid mis peavad samuti 1. juuliks 2015 vastu võetama ja avaldatama.

Olemasolevad majandustegevusteated jäävad kehtima

Kõik seadmetöid tegevad ettevõtjad on uue seaduse kohaselt kohustatud esitama majandustegevusteate. Need ettevõtjad, kes 1. juuli 2015 seisuga on kantud majandustegevuse registrisse surveseadmetöö, gaasitöö, gaasipaigaldise ehitamise, elektritöö, tõsteseadmetöö või masinatöö tegevusalal, ei pea uut majandustegevusteadet esitama. 

Seadmete audit

Uudsena on seaduses kasutusele võetud seadme auditi mõiste, kuid sisuliselt ei ole see uus nähtus, sest potentsiaalselt ohtlike seadmete tehnilise kontrolli nõuded eksisteerivad ka täna. Audit ongi seadme kasutuselevõtule eelnev või seadme kasutamise ajal tehtav tehniline kontroll, mille eesmärk on tuvastada seadme korrasolek ja ohutus või võimalikud puudused. See, millised seadmed on auditikohustuslikud, millal ja kuidas tuleb audit läbi viia ning kuidas auditi tulemused esitada, määratakse täpsemalt kindlaks vastava ministri määrusega.  

Tähelepanu peaks pöörama ka ehitusseadustikule

Tuleb tähele panna, et osa reeglitest, mis sisaldusid seadme ohutuse seadusega kehtetuks tunnistatavates seadustes, on üle viidud mitte seadme ohutuse seadusse, vaid uude ehitusseadustikku. Nimetatud seadustik võeti vastu 11. veebruaril 2015 ja jõustub samuti 1. juulil 2015. Ehitusseadustik määrab kindlaks üldised põhimõtted selle kohta, missugused tegevused on teatud ehitiste (näiteks elektriliinide või gaasitrassi) kaitsevööndis keelatud ja millised on kaitsevööndiga ehitise omaniku ja maaomaniku õigused ja kohustused. Samuti sisaldab ehitusseadustik täpsustavaid erisätteid surveseadme, gaasipaigaldise ja elektripaigaldise kaitsevööndite kohta. Täpsemalt kehtestatakse eri liiki kaitsevööndite ulatus, kaitsmine, tähistamine ja soovitused kaitsevööndis tegutsemise kohta ehitusseadustiku alusel antava määrusega. 

Kas uuest seadusest on kasu või kahju?

Kuigi seadme ohutuse seadusega on soovitud seadmete ohutuse valdkonna regulatsiooni lihtsustada ja kõrvaldada olemasolevad lüngad, ei ole ka uus seadus kuni vastava rakenduspraktika puudumiseni üheselt mõistetav. Kasutusele on võetud uued mõisted või on varasemast tuttavatele mõistetele antud uus sisu, samuti on uus seadus märksa üldsõnalisem, kui praegu kehtivad võrdlemisi üksikasjalikud eriseadused. Loodetavasti on seadme ohutuse seaduse alusel antavad määrused piisavalt täpsed ja selged, et nende rakendamine aitaks tõepoolest seadmetest tulenevat ohtu maksimaalselt välti