Autor: Lauri Leet, kaasautor • 8. aprill 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehituse gasellid: kvaliteetne töö on elementaarne

Foto: Villaare OÜ
Klientide rahulolu, usaldusväärsed suhted ja heade töötajate väärtustamine – nii võiks kokku võtta kiirelt kasvavate ehitusettevõtete edulugusid. Kvaliteetne ja professionaalne töö on sealjuures juba nii elementaarne, et sellest peaaegu ei räägitagi.

Äripäeva tänavuses kiirelt kasvavate ettevõtete ehk gasellide edetabelis paistavad ehitusvaldkonna ettevõtted üsna eredalt silma, kirjutab Äripäeva 8. aprilli erileht Ehitus. Seda tõestab mitte üksnes fakt, et terviktabeli üldvõitja on ehitusettevõte – Ida-Virumaal tegutsev täisühing Riivas platseerus tervelt 1105 firma seast esimeseks - vaid ka paljud teised ehitusettevõtted on ajavahemikus 2011–2013, mille andmete põhjal edetabel koostati, näidanud kiiret kasvu.

Tabeli üldvõitja on oma edu Äripäeva vahendusel selgitanud ning selle võiks kokku võtta sõnadega: hoolikas klientide valik, keskendumine õigetele ehitusobjektidele ning väljaminekute optimeerimine. Mitmed tabelis järgnevad ettevõtted sõnastavad oma edulugusid sarnaselt, ent igalühel neist on ka oma eripärad.

Venso Ehitus - klientide rahulolule suunatud

Tabeli viies, eriehitustöödega tegelev Venso Ehituse OÜ juhatuse liige Andrus Sokk ütleb, et iga ettevõtte edu on otseses seoses tema klientide käekäiguga. „Meil on väga hea meel, et meil on mitmed püsikliendid, kellega koos on meil õnnestunud areneda. Koostöö aluseks on vastastikune usaldus ning oleme suutnud klientide usalduse saavutada ja seda hoida. Tahame oma klientidele olla esimene valik ehitustööde tegemisel.” Samas teenindatakse Vensos kliente ka laiemalt. „Klientide eesmärke silmas pidades teeme ka muid klientidele vajalikke töid peale konkreetsete ehitustöövõttude,” ütleb Andrus Sokk.

Turuosa kasvatamise juures ei pea ta kõige õigemaks sugugi rõhumist vaid hinnale. „Kõige lihtsam viis turuosa kasvatada on "müüa hinda". Oleme proovinud seda vältida,” ütleb Sokk ja selgitab, et tähtis on, et neile meeldib nende töö ja kliendid ning tööd tehakse klientide vajadusi ja eesmärke silmas pidades ja neid täites. „Teeme endast oleneva, et täita klientide ootused,” sõnastab Sokk edu ühe aluse. „Iga töö on kõige olulisem - hoiame seda meeles. Püüame igast eksimusest õppida ja järjest paremad olla.”

Tööjõuprobleem võimendub

Nagu kogu Eestis, on ka Venso OÜ-s tõsine probleem tööjõuga, mis ehituses on Andrus Soki sõnul veelgi rohkem võimendatud, sest Eesti arendus- ja ehitusmahud muutuvad aastate võrdluses pidevalt ja väga kiiresti. „See võimendab tööjõuprobleemi väga palju. Tööjõu maht Eestis väheneb lähiaastatel väga kiiresti. Seda hakkab ilmselt kompenseerima tööjõukulude kasv, mis omakorda meelitab loodetavasti praegu välismaal töötavad inimesed koju tagasi,” näeb ta külma realistliku pildi juures ka positiivsemaid külgi.

Ehitusmaastiku üldist seisu hinnates ütleb Sokk, et läbi aastate on ehitusturg Eestis väga muutuv. „3 - 5 aasta perspektiivi ei näe ette keegi. Praegu tundub, et väikestel ettevõtetel on paju tööd. Rohkem on probleeme suurtel (peatöövõtu)ettevõtetel - väga suuri objekte on vähe ning omavaheline konkurents tihe. Mõned suured ettevõtted on lahkunud ja lahkumas, sest Eesti lihtsalt ei ole piisavalt suur turg.”

Ei alapakkumistele

„Käibekasvu taga võib näha ka asjaolu, et me ei osale alapakkumiste tegemisel. Kui klient tahab korralikku kvaliteeti ja ka garantiid, siis seda ei ole võimalik kõige odavama hinnaga pakkuda. Õnneks meie kliendid on sellest ka aja jooksul aru saanud ning hinnasurvet nende poolt väga ei tule,” rääkis Harupex OÜ tegevjuht Toomas Mere.

Sama mudel töötab tema sõnul ka tööjõuga – alampakkumise tõttu saad maksta vaid alampalka ja võimalikud probleemid on sisse programmeeritud. „Alampalga eest ei saa head ehitusmeest, nii pead töötama „soss-seppadega“ ning nii see halb tulemus ka tekib. Ehitustööde kvaliteedil on kõige suurem osa professionaalsel ehitustöölisel, kes teab kuidas materjalidega ringi käia, neid kasutada ja lõpuks kena tulemus luua.”

Mere ütleb, et klientide nõudmised on kõrged ja samas on ta oma töötajatega nende täitmisel väga rahul. „Meil ettevõttes on tublid inimesed ja mul on nende üle hea meel. Samas on meil aastate jooksul välja kujunenud koostöö korrektsete alltöövõtjatega, meie saame arvestada nendega ja samas nemad meiega.”

Töötajatele soodustusi

Kui uurida, kuidas Villaare on toime tulnud kasvava kvaliteetse tööjõu defitsiidiga, vastavad mehed ausalt. „Tööjõupuudus, eelkõige spetsialistide puudus, kummitab ka Villaare OÜ-d. Raske on leida kõrgharidusega spetsialisti, kel on töökogemus ning kes mõtleks ka ise jõuliselt kaasa,” ütleb Villaare juhatuse liige Imre Soosaar.

Villaares on tööjõu osas rakendatud sarnast mudelit, mida kasutavad ka paljud teised pikemale perspektiivile ja arengule suunatud firmad: on püütud leida häid spetsialiste otse ülikoolide lõpukursustelt, pakkudes neile praktikaavõimalusi ning hiljem koolitada neid enda vajadustele vastavalt välja. „Töötaja vajab peale töötasu ka tunnustust ja head töökollektiivi. Oleme püüdnud hoida töötajaid, pakkudes neile lisagarantiisid ja boonuseid – võimalust isapuhkuseks lapse sünni puhul, koolitusi firma kulul, jõulupreemiat ja muud taolist.” Veel märgib Soosaar, et tähtsal kohal on ka firma kollektiivsed koosviibimised paar korda aastas - saunapeod, suvepäevad, jõulupeod. „Nendel koosviibimistel suheldakse vabamalt, tunnustatakse parimaid. Eelmisel aastal korraldasime esimest korda jõulupeo töötajate lastele, kuhu võis tulla kogu perega, et väärtustada perekesksust.”

Ehitusmaastiku üldseis on praegu Eestis Villaare meeste hinnangul üsna pingeline. Konkurents ehitusettevõtete vahel on karm ja keeruline. „Selleks, et läbi lüüa ja ellu jääda tuleb teha tõsist tööd ehituseelarvetega, need tuleb põhjalikult läbi töötada ning otsida lahendusi kokkuhoiuks ja tööde efektiivsuse kasvuks, siis suudad olla konkurentsis ning võib olla teenida ka väikest kasumit. Loodame, et ehitusturg paraneb aasta teisel poolel kui tuleb juurde rohkem europrojekte ja lisandub juurde toetusrahasid ning ehitushinnad natuke tõusevad,” loodab ettevõtte juhatuse liige Reiko Kallion.

Loe ka ehitusgasellide arvamustest Äripäeva uudisteportaalist.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785