Ehituspartneri valikul ei ole hind primaarne

Läbirääkimistel on Gutmanni sõnul ette tulnud igasuguseid situatsioone. "Tellime ju ise alhanget ja osaleme ka ise suurematel allhankepakkumistel," selgitas ta. "Enamuses otsustab ikka hind, sõltumata asjaolust, et olen tihti kokku puutunud olukorraga, kus kõik saavad aru, et nn odavaim hind ei ole aus hind vaid haltuura hind ehk sisaldab ökonoomitamist maksudega." Ta lisas, et just viimasel põhjusel teevad nemad ise allhankepakkumisi ehitusettevõtetele harva ja üritavad rohkem otsekontakte luua tellijatega.

Gutmann tõdes, et läbirääkimised katkevad neil suhteliselt sageli, just suuremate peatöövõtuettevõtetega. "Seda põhjusel, et sage on olukord, kus allhankijale püütakse delegeerida peatöövõtja ülesandeid ja kohustusi."

Gutmanni sõnul tuleb ette sedagi, et lepingut saab tõlgendada nii, et allhankija peaks vastutama eelneva töö kvaliteedi eest, mis sest, et vastutus lasub pigem töö teostajal ja peatöövõtjal. Gutmann märkis, et just seepärast on nad oma koostööpartneritest välistanud ühe konkreetse Eestis üsna suure ettevõtte, kes arvas, et viimistleja peaks vastutama müüritöö kvaliteedi eest. "See on absurdne, aga reaalselt ette tulnud juhtum," kinnitas ta.

Milliseid vigu enim tehakse? Gutmanni sõnul keskendutakse ainult hinnale, hindamata seda, mida see reaalselt sisaldab. Samas tuleb ette palju olukordi, kus ehitustöö tellimise ajal pole projekt piisavalt korrektne - laua ääres on läbirääkijad, kes tegelikult ei saagi üksteisest aru saada, sest täpset toodet või teenust ei suudeta projektiga kirjeldada, tõdes ta. "See on meil üsna sage probleem, et on justkui olemas objekt ja projekt, üks tellib, üks projekteerib, üks on peatöövõtja, üks teeb allhanget, aga valmivast või planeeritavast tööst saavad kõik erinevalt aru - see on tegelikult suur probleem ja kahjuks üsna sage."

OÜ Astlanda Ehituse projektijuhi Paul Järvsoo sõnul on hanke- ja läbirääkimisprotsess nende ettevõttes allutatud ettevõtte kvaliteedi- ja juhtimissüsteemile. "Hanke ajaline paiknemine üldkalendergraafikus on paika pandud hankegraafikuga, mis on hankeosakonna ja projektimeeskonnale aluseks hangete läbiviimisel," selgitas ta. Nimetatud hankegraafikus on juba läbi mängitud võimalik pakkumise periood, läbirääkimiste periood ja hangitava toote-materjali vajalik tarneaeg.

Olenevalt hangitava töölõigu või ostumaterjali eripärast kestab hankeprotsess nädalast kuni kuuni, arvestamata tarneaega. "Hanke käigus küsitakse pakkumist võimalikult paljudelt pakkujatelt, reeglina üritame protsessi kaasata ka neid ettevõtteid, kellega varasemalt koostöö kogemus puudub," lisas ta.

Õngitsetakse paremat hinda. Järvsoo sõnul teevad endast lugupidavad ettevõtted reeglina kohe pakkumise, mis on mõlemale osapoolele sobiv. "Samas esineb pakkujate hulgas ka nn kalastajaid, kes esitavad turuhinnast kordades kallima pakkumise," lisas ta. "Läbirääkimiste periood kestab seni, kuni võimaliku töövõtja pakkumise tingimused meid rahuldavad - pakkumise maksumus, tarneaeg ja tehniline lahendus on sama, meil on tellijaga kokku lepitud."

Järvsoo märkis, et kui on tunda, et töövõtjad hakkavad võtma mitteotstarbekaid riske või tehakse pakkumisi alla omahinna, jätavad nad sageli need pakkumised esialgu läbirääkimistelt välja või lasevad pakkujal põhjendada endapoolset seisukohta ja lahendust, millega on antud maksumuse või muude tingimusteni jõutud. "Juhtub ka seda, et mitmel töövõtjal on läbirääkimiste tulemusena välja pakutud sama maksumus ja ka ülejäänud tingimustes ja lahendustes on pakkumised samaväärsed," tõdes ta. Töövõtja valik tehakse alati projektimeeskonna, hankeosakonna ja divisjoni juhi koostöös, kaaludes kõiki erinevaid aspekte. "Nende hulka kuulub näiteks maksumus, varasem kogemus, ettevõtte maine, maksetingimused, tarneaeg, oma tööjõu olemasolu või alltöövõtjate kasutamine, vahendaja või tehase esindaja olemasolu jne," loetles ta.