• 11.03.15, 11:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põlevkivituhal suur äriline perspektiiv

Pikemas perspektiivis kiidetakse põlevkivituhal põhinevad ehitusmaterjalid Euroopas heaks ja nende kasutamine muutub tavaliseks ning nad pakuvad Euroopas olulist konkurentsi tsemendile ja teistele ehitusmaterjalidele.
Põlevkivituhal suur äriline perspektiiv
  • Foto: Andras Kralla
Kasu tee-ehituses
Põlevkivituha lisandite kasutamine annab tsiviilehitusprojektidele hinnalt soodsaid alternatiive: selle asemel, et kasutada tavapäraselt suurel hulgal looduslikke materjale, saab projekte realiseerida stabiliseerimistehnoloogiaid ja ehituspaigas olemasolevaid pinnasematerjale kombineerides. See võib laias laastus 500 miljoni tonni võrra vähendada mittetaastuvatest ressurssidest looduslike materjalide kasutamist, millega Euroopas kaasneb raskeveokitega pikamaatransport.
See on ka keskkondlikult kasulik tänu vähenevatele õhuemissioonidele ning maastiku, looduslike kruusa- ja kiviressursside ja põhjavee allikate paremale kaitsmisele. Need tulusad meetodid toovad Euroopa ühiskondadele ka majanduslikku kasu: üldiste prognooside põhjal saab Euroopas ehituskulusid vähendada peaaegu 4000 miljoni euro võrra aastas. Oodatavaid tulemusi on keeruline arvudesse panna, sest hetkel puudub vastav statistika, aga projekt hakkab saama ka täpsemaid andmeid Euroopa pikema perspektiivi näitajate kohta.
Keskkondlik aspekt ja tähtsus.
Üle 90% Eesti üldisest energiavarustusest kaetakse põlevkiviga köetavate soojuselektrijaamade kaudu. Igal aastal põletatakse umbes 11 miljonit tonni põlevkivi. Põlevkivituha käitlemine on Eestis praegu üks kõige tõsisemaid keskkonnaprobleeme.
Ühe tonni põlevkivi põletamine tekitab 0,43–0,44 tonni põlevkivituhka. Eesti põlevkivil töötavad elektrijaamad toodavad üle 6 miljoni tonni põlevkivituha aastas, millest 96% ladustatakse tuhaväljadel. Tuhaväljad puutuvad igal aastal kokku miljonite kuupmeetrite vihmaveega. See vesi saastub ja ohustab põhjavee allikate kvaliteeti. Tuhajääkide vältimise võimalus on keskkonna seisukohalt väärtuslik. Parim lahendus on muuta põlevkivituhk ehitusturgudele mõeldud toodeteks.
Esineb siiski ka asjaolusid, mis muudavad põlevkivituha kasutamise ebasoovitavaks: saadav materjal ei vasta paljudel juhtudel kvaliteedistandarditele, mis on teatud tootmisprotsesside puhul materjalidele seatud; põlevkivituhka sisaldavate materjalide saasteainete tegurit peetakse probleemiks, kui ehitis (võib-olla) hiljem lammutatakse; põlevkivituhka sisaldavatel toodetel puudub üldsuse heakskiit ja sellest lähtuvalt turuväärtus. Kasutamist takistavad ka toote spetsifikatsiooni, kasutusteabe ja potentsiaalse tootevastutuse selge määratluse puudumine. Kõik need on käesoleva projekti jaoks probleemideks.
Põlevkivituhas on kõrge lubjasisaldus (CaO), mis on väärtuslik põlevkivituha kasutamisel tsiviilehituse eesmärkideks. Põlevkivituhk sisaldab ka mitmeid kriitilisi, veeslahustuvaid ja keskkonnakahjulikke aineid, nagu raskemetallid, mille omavaheline toime sõltub suuresti pH-tasemest. Seda tuleb ehitusmaterjalide töötlemisel arvestada. Inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise eesmärgil tuleb enne täieulatuslikku põlevkivituha taaskasutamise lubamist teostada keskkonnakatsed pikaajalise leostumise kohta.

Seotud lood

Uudised
  • 11.03.15, 10:40
Põlevkivituhast võib saada väärtuslik teekatte materjal
Ida-Viru elektrijaamades põlevkivi põletamisel tekkivat tuhka kasutatakse ehitusplokkide tootmisel ja lisatakse ka tsemendi sisse, mistõttu leidub seda pea kõigis ehitistes. Maanteeameti, Eesti Energia, Nordeconi ja Rambolli ühistöös läbiviidud OSAMAT projektiga uuritakse, kuidas utiliseerida teedeehituses üht Eesti mahukamat tööstusjäädet.
  • ST
Sisuturundus
  • 01.04.25, 15:42
Saksa termoploki maaletooja: ehitasin sellest oma maja ja enam muid materjale ei tahagi
Kui Kristo Peerna 8 aastat tagasi perele maja hakkas ehitama, otsis ta pikalt lahendust, mis oleks võimalikult tugeva konstruktsiooniga, soe ja kauakestev. Nõuetele vastavaks osutus soojustatud termoplokilahendus Insulating Concrete Form (ICF) ja esimeste aastate järel oli selge, et see ongi meie kliimas parim võimalik majaehitusmaterjal.

Hetkel kuum

Mapri Ehituse juhatuse esimehe Priit Jaaganti sõnul on otsuse taga seni vastuseta küsimused.
Uudised
  • 15.04.25, 11:46
Mapri Ehitus asendab Tartus vajunud maja uuega
Mapri Ehitus: “Me tahame teada, mis Lubja tänava maja vajumise põhjustas.”
Autokeretööde hoone põhjast (Visuaal: EMP A&I).
Uudised
  • 17.04.25, 10:48
Mapri ehitab Peetrisse suure autokeretööde hoone. “See on julge käik”
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
Sirin Development plaanib Vaelasse rajada kuni 130 000 ruutmeetri suuruse logistikapargi.
Uudised
  • 16.04.25, 07:41
Sirin Developmenti Eesti suurim arendus ehitatakse Vaelasse
Nordecon allkirjastas Tiskre kooli ehituslepingu
Uudised
  • 17.04.25, 13:30
Nordecon allkirjastas Tiskre kooli ehituslepingu
Eesti inseneride edulugu: uuele tootele andis tuule tiibadesse avatud suhtlus ja enesekriitika
Uudised
  • 17.04.25, 09:02
Eesti inseneride edulugu: uuele tootele andis tuule tiibadesse avatud suhtlus ja enesekriitika
Levinud on suhtumine, et kindlam on ehitada uus, mis vastab standarditele ja tänapäeva nõuetele.
Plaanis on rajada kokku 68 korterit.
Börsiuudised
  • 17.04.25, 12:21
Oma Ehitaja alustab Liveniga Põhja-Tallinnas uut arendust
Janar Muttik. Foto: Maria Roosaare
Uudised
  • 21.04.25, 10:58
Everaus loobub ehitamisest
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Saksa termoploki maaletooja: ehitasin sellest oma maja ja enam muid materjale ei tahagi
  • ST
Sisuturundus
  • 01.04.25, 15:42
Saksa termoploki maaletooja: ehitasin sellest oma maja ja enam muid materjale ei tahagi

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele