9. märts 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Planeeringut võib algatada igaüks ja igal ajal

Foto: Raul Mee
Kõige olulisem dokument piirkonna ruumilise arengu suunamiseks on üldplaneering. Üldplaneeringuga pannakse paika valla või linna territooriumi arengupõhimõtted - määratakse maakasutuse juhtfunktsioon ning ehitustingimused, kirjutavad Advokaadibüroo SORAINEN advokaat Veiko Vaske ja Britta Pärk Äripäevas.

Näiteks otsustatakse, kas konkreetne piirkond peaks säilima tööstusalana või võiks kujuneda hoopis väikeelamualaks. Detailplaneering on juba täpsem planeeringu liik ning sellega määratakse konkreetse kinnistu või ka arenguala ehitustingimused üldplaneeringu põhjal.

Planeering on ühiskondlik kokkulepe, milleni jõudmiseks tuleb kaaluda nii planeeringust huvitatud isiku kui ka avalikkuse huve. Planeerimismenetluses on olulisim seetõttu avalikkuse põhimõte. Planeeringu koostamist korraldab alati avalik võim (nt kohalik omavalitsus) ja planeeringu koostamise raames tuleb anda kõigile võimalus kaasa rääkimiseks. Igaühel on õigus esitada vastuväiteid ja ettepanekuid kogu planeerimisprotsessi vältel ning huvitatud isikutele, näiteks naabritele, tuleb seda võimalust ka alati meelde tuletada.

Samas otsustab planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise lõppkokkuvõttes siiski avalik võim, kelle ülesanne on lisaks huvide kaalumisele kontrollida, et planeering oleks kooskõlas seadusega. Näiteks ei saa detailplaneeringuga üldreeglina planeerida seda, mida üldplaneeringu tasandil pole kokku lepitud. Detailplaneeringu õiguspärasuse hindamisel tuleb seega alati vaadata ka üldplaneeringut.

Sarnaselt kaasarääkimisõigusele on igaühel pärast detailplaneeringu kehtestamist õigus see ka kohtus vaidlustada. Juriidiliselt on see eriline kaebeõigus, sest üldjuhul puudub isikul õigus vaidlustada otsuseid, mis teda isiklikult ja otseselt ei puuduta.

Piirkonnas toimuval arendustegevusel on oluline mõju kinnisvarahindadele, aga ka inimeste heaolule. Seega tuleks investeerimisotsuse tegemisel alati tutvuda olemasoleva olukorra ning kehtivate ja menetluses olevate planeeringutega. Kohalike omavalitsuste kodulehekülgedel on reeglina olemas info nii üldplaneeringu kui ka detailplaneeringute kohta ning valla- või linnavalitsusest saab küsida selgitavat teavet.

Tervikliku ülevaate saamiseks võib esitada teabenõude kinnistu piirkonnas olevate kehtivate ja menetluses olevate planeeringute kohta. Samas ei saa olemasolev info anda garantiid, et piirkonnas hiljem mõnda uut planeeringut ei algatata. Ettepaneku planeeringu algatamiseks võib teha igaüks ja igal ajal.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785