Kõige olulisem dokument piirkonna ruumilise arengu suunamiseks on üldplaneering. Üldplaneeringuga pannakse paika valla või linna territooriumi arengupõhimõtted - määratakse maakasutuse juhtfunktsioon ning ehitustingimused, kirjutavad Advokaadibüroo SORAINEN advokaat Veiko Vaske ja Britta Pärk Äripäevas.
Planeeringut võib algatada igaüks ja igal ajal
  • Foto: Raul Mee
Näiteks otsustatakse, kas konkreetne piirkond peaks säilima tööstusalana või võiks kujuneda hoopis väikeelamualaks. Detailplaneering on juba täpsem planeeringu liik ning sellega määratakse konkreetse kinnistu või ka arenguala ehitustingimused üldplaneeringu põhjal.
Planeering on ühiskondlik kokkulepe, milleni jõudmiseks tuleb kaaluda nii planeeringust huvitatud isiku kui ka avalikkuse huve. Planeerimismenetluses on olulisim seetõttu avalikkuse põhimõte. Planeeringu koostamist korraldab alati avalik võim (nt kohalik omavalitsus) ja planeeringu koostamise raames tuleb anda kõigile võimalus kaasa rääkimiseks. Igaühel on õigus esitada vastuväiteid ja ettepanekuid kogu planeerimisprotsessi vältel ning huvitatud isikutele, näiteks naabritele, tuleb seda võimalust ka alati meelde tuletada.
Samas otsustab planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise lõppkokkuvõttes siiski avalik võim, kelle ülesanne on lisaks huvide kaalumisele kontrollida, et planeering oleks kooskõlas seadusega. Näiteks ei saa detailplaneeringuga üldreeglina planeerida seda, mida üldplaneeringu tasandil pole kokku lepitud. Detailplaneeringu õiguspärasuse hindamisel tuleb seega alati vaadata ka üldplaneeringut.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele