Rubla langus pärsib idanaabrite kinnisvara investeeringuid
2014. aastal langes aasta varasema perioodiga võrreldes Vene Föderatsiooni kodanike poolt Tallinnas tehtud kinnisvaratehingute maht 29 protsenti, samas kasvas ukrainlaste tehingute maht kuus korda, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti statistikat.
Välismaalaste poolt sooritatud kinnisvaratehingute maht jäi mullu 27 miljoni euroga 2013. aastaga võrreldes samale tasemele.
1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on venelaste ostujõu ja rubla langusel erasektorile selge mõju. “Langus mõjutab rohkem eraisikud, kes ostavad üksikuid objekte. Ettevõtted ja suurinvestorid ei ole kadunud, nemad otsivad turvalisi kohti, kuhu raha paigutada,” ütles Vahter.
Martin Vahteri sõnul näitavad numbrid, et Ukrainlased põgenevad sõja eest ka Eestisse. Kui 2013 aastal ostsid Ukrainlased Tallinnasse kinnisvara 273 000 eest, siis aasta hiljem juba 1,7 miljoni euro väärtuses. Venelaste poolt tehtud tehingute maht kukkus aga aastaga 8,75 miljonilt 6,25-ni.
Mullu kasvas soomlaste poolt tehtud kinnisvaratehingute maht 16 protsenti 9,44 miljoni euroni. “Soomlased otsivad kohta, kuhu investeerida ja koduturust enam teenida. Soomlastele on Rootsi kinnisvaraturg vähelikviidne ja Läti liiga kaugel, seega Eesti ja peamiselt Tallinn neile endiselt meeldib,” ütles Vahter.
Mullu kasvas märkimisväärselt ka Suurbritannia kodanike poolt teostatud tehingute maht – 727 000 eurolt 1,7 miljonini.
