18. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Trinki sõnul oli Leedus eelmise aasta esimene poolaasta üsna aktiivne, II poolaasta on olnud vaikne. "Riia oli uute korterite turu mõttes mõjutatud Venemaa ostjatest ja turgu on mõjutanud see, millised tingimused kehtivad elamislubade taotlemisele. Riia korteriturg on võrreldes Vilniusega passiivne. Tallinnas ja Vilniuses on vanade ja uute korterite hinnavahe üsna väike."

Vilniuses jõudis uute korterite pakkumine eelmise aasta lõpus 4000 peale, tehinguid oli eelmisel aastal 2700 ringis. "Leedus on palju kortereid ehitatud just kõige odavamas segmendis - kesklinnast eemale. Samas kesklinnas on uusi kortereid suhteliselt vähe. Leedus tuleb ilmselt kinnisvaraturul mõttepaus, na kohanevad euroga, uute hindadega," lisas Trink.

Riias on tema sõnul keerulisem seis nii tegutsemise kui ka ennustamise osas. "Oleme seal ettevaatlikumad, valime ise arendustempot. 20-25 protsenti Riia korteritest ostavad venelased, kui nüüd oluliselt karmistati elamisloa saamise nõudeid ja seetõttu oli peale 1. septembrit müügis kolmekuuline paus. Samas pole võtmeküsimus enam venelaste osakaal turul, vaid pankade finantseerimistingimused. "Võtmed tagasi" poliitika mõjutab seal väga negatiivselt kinnisvaraturgu, sest kui omafinantseerimisnõue on 30-50 protsenti, siis külmutab see turu pikaks ajaks," rääkis Trink.

Kui aga eestlane ostab korteri uude majja, ei ole ta nõus elama kolm aastat ehitusplatsil, ütles ta. "Samas leedukas ostab korteri halli karbi kujul. Me ei ole ka suutnud leedukaid ära veenda, et nad korterit teistmoodi ostaksid."

Autor: Kristina Traks, kaasautor