Kõrgliigasse viib innovatsioon

Vähemalt ühes osas võime möödunud aastaga Eestis igati rahule jääda. See oli aasta, kus muudatuste vajadust tajuvate ja neid nõudlevate inimeste arv ja aktiivsus kasvas nii suureks, et seekord loodetavasti ei lasta vajalike reformide teemal päevakorrast langeda ka pärast riigikogu valimisi.

Oleme ju teelahkmel. Me pole nõus paigaltammumisega, kuid samas pole meil ka selget ja terviklikku ettekujutust sellest, kuhu minna ja mida kohalejõudmiseks teha. Õnneks on praegu üleval piisavalt selliseid asju, mis inimesi eluliselt huvitavad. Eeskätt nende sissetulek, maksud, sotsiaalne kindlustatus. Üha enam huvitutakse ka sellest, millest nende asjade tase ikkagi sõltub. Esimeses lähenduses pole sellele kuigi raske vastata, sest nii palga suurus kui ka sotsiaalse kindlustatuse tase sõltuvad suurimal määral töö produktiivsusest antud maal. Võimest toota enam lisandunud väärtust, mitte niivõrd suurendada toodete füüsilist hulka.

Seegi, millest produktiivsuse tase sõltub, pole teab mis mõistatus. Korraliku tulemuse saavutamiseks on majanduses vaja ettevõtjate, teadus- ja arendustegevuse, koolitajate, töötajate ja seaduseandjate koostegevust. Kui üks osapool puudub, selle tegevus lonkab või ei täideta kõiki ülesandeid, mida antud olukorras teha tuleks, asjad ei suju.

Praegu tundub selles koostegevuses kriitiliseks kohaks olevat valitsussektori võime saada hakkama kõiki vajalike ülesannete, sealhulgas iseenda töö tõhusa korraldamisega.

Pikemalt loe Äripäevast.

Innovatsioonist, uutest koostöövormidest hangetel, kuuleb praktilisest kogemusest 29. jaanuaril Hangete konverentsil. Pane ennast kirja ja tule kuula. Lisainfotmatsioon: http://bit.ly/1w9vccL