Kas Eesti ehitussektor on liginullenergia hoonete ehituseks valmis?

Viie aasta pärast peavad Euroopa Liidu seaduste järgi olema kõik Eesti ühiskondlikud hooned maksimaalselt energiatõhusad ja veel kahe aasta pärast peavad nendele reeglitele vastama ka kõik ülejäänud uued hooned.

Liginullenergiamaja ehk nZeb (near Zero Energy Building) tähistab A-klassi energiamärgistusega hoonet - see on veelgi energiatõhusam kui populaarsed C- ja B-klassini küündivad passiivmajad, millelt on puudu, erinevalt A-klassi majadest, lokaalsed taastuvenergia tootmise süsteemid. Passiivmajad pööravad rohkem tähelepanu hoone väliskarbi energiaefektiivsusele, kirjutab 3. septembri Äripäev ehituse rubriigis.

TTÜ liginullenergiahoonete uurimisgrupi juht professor Jarek Kurnitski sõnul on Euroopa Parlament kehtestanud hoonete energiatõhususe direktiivi, mille järgi peavad olema aastaks 2019 kõik avalikud hooned ja aastaks 2021 kõik ehitatavad uued hooned A-klassi energiamärgisega ehk liginullenergiamajad. Muutus praeguse miinimumnõudega võrreldes on täpselt kaks energiamärgise klassi, mis on Kurnitski meelest suur.

"Kui sellele majale veel päikeseelektri tootmise süsteemi ka lisatud saab, on see täieõiguslik liginullenergiahoone, mitte ainult arvutuslikult nagu praegu. See maja pole ideaalne, sest sõltub väga palju välistingimustest, meie saame kontrollida ainult sisetingimusi," selgitas Kurnitski.

Ta ütles, et majja on jäetud meelega mõningaid ehitusdefekte, et näha, kuidas need maja seisukorda ja energiasäästlikkust mõjutavad. "Näiteks praod on jäetud selleks, et näha, kuidas niiskus selle maja seintes liigub ning kas võib tekkida hallitust. Lisaks on tehtud maja põhjaküljele suured aknad, mida nullenergiamajadele reeglina ei tehta."

Ehitus alla kümnendiku kallim. Nulli- või sellelähedase energiatarbimisega majade ehitamisel, eriti massiliselt, on jätkuvalt suur küsimus nende majanduslikus tasuvuses.

Liginullenergiahoonete uurimisgrupi liikme, TTÜ doktorandi Ergo Pikase uurimistulemuste järgi ei ole liginullenergiahooned nüüdisväärtuse järgi veel majanduslikult tasuvad, kuigi erinevus näiteks ehitusmaksumuses on suhteliselt väike, ligi kuus protsenti.

"Minimaalse ja liginullienergia tasemete lisainvesteering hoonetüüpide lõikes on 5,9 kuni 8,7 protsenti kallim. Liginullenergiahoonete energiasäästu ühikmaksumused on ootuspäraselt suuremad kui olemasolevate hoonete puhul, näidates, et olemasolevaid hooneid parandades saavutatakse energiasääst soodsamalt," täpsustas Pikas.

Eeskuju avalikust sektorist. "Mina isiklikult olen natuke mures, et liginullenergia pilootprojekte praegu nii vähe on. Selle direktiivi põhimõte seisneb selles, et avalik sektor peaks energiatõhusa ehitamise vallas eeskuju näitama, selleks et see ka erasektoris käima läheks," märkis Kurnitski.

Ta lisas, et Riigi Kinnisvara AS ja kohalikud omavalitsused võiksid olla  Eestis eeskuju aluseks ning selliste avaliku sektori projektide rohkus saab olema kriitilise tähtsusega.

TASUB TEADA

Rakvere "tark maja"

Rakvere kesklinnas asuvale vanale pangahoonele ehitatakse külge liginullenergiabürooSuuremasse osasse hoonest kolib Rakvere linnavalitsus, kuid sinna rajatakse ka liginullenergiahoonete kompetentsikeskus;Kompetentsikeskusse rajatakse katsepind valdkonna uurimistööde jaoks, nullenergiaosasse tuleb "tark korter", kuid kujundatakse ka pisut vähem nõudlik madalenergia osa;Idee arendamine, energiaarvutused, simulatsioonimudelite koostamine ja projekteerimine algas 2012. aastal, augusti keskpaigas allkirjastati ehitusleping;Rahastus "targa maja" ehitamiseks tuleb Rakvere linnalt ja EASilt ning loodetakse ka täiendavatele sponsoritele;-Hoone valmib Rakveres järgmise aasta mai lõpuks, eelarve on 3,2 miljonit eurot.

Allikas: Martin Thalefeldt, TTÜ

TAUST

Liginullenergiahoonete uurimisgrupp

- 2012. aastal loodud TTÜ uurimisgrupp, kes püüab lahendada Eestis aktuaalsemaid probleeme liginullenergiamajade valdkonnast - kas ja milliseid nullenergiamaju Eestis üldse vaja on?

-S.h kütte- ja ventilatsioonilahendused, büroohoonete päikesevarjestuse ja fassaadide analüüs jne;

-Katselahenduste testimine kliimakambris, simulatsioonide abil ja TTÜ test-liginullenergiahoones;

-Uurimisgruppi kuuluvad prof Jarek Kurnitsiki, prof Targo Kalamees, prof Hendrik Voll, doktorandid Thalfeldt, Ergo Pikas, Erkki Seinre, Leena Paap, Mikk Maivel ning mitmed magistrandid.