Autor: Erki Mölder • 25. august 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna-Tartu kiirtee, ühtsuse sümbol
Ajastu võimsad märgid ei pruugi alati olla majanduslikult tasuvad, kirjutab ASi TREV-2 Grupp juhatuse esimees Erki Mölder.
Välismaailmast vaadates on Eesti suunanäitajaks e-riigina. Ent rahvuse ja rahva ühtsustunde jaoks on riigi füüsiline infrastruktuur bittidest ja baitidest märksa olulisem.
President Lennart Meri võttis enam kui tosin aastat tagasi ühes intervjuus tabavalt kokku meie väikese rahva olemuse – rahval on alati midagi vaja, mille üle ta võiks uhkust tunda ja millega ta võiks ennast samastada. Nendeks sümboliteks on sageli kujunenud meie spordisangarid, aga ka abstraktsemad mõisted nagu näiteks julgeolek, mis tagab vabaduse. Kuid on veel ka füüsilised sümbolid, mis on omal kombel lähedased kõigile ja puudutavad igaüht.
Eesti riik on maailma silmis suunanäitaja küsimustes, mis puudutavad kõike IT- ja e-eluga seonduvat. Kuid kas ka meile endile piisab teadmisest, et kõikjal on ülikiire internet ning enamik igapäevaeluks vajalikke teenuseid on kättesaadavad e-Eesti vahendusel. Võib-olla globaalses kontekstis on see tõesti piisav ja loob meie ettevõtjatele hea taustafooni läbilöögiks maailma turgudel, kuid rahvuse ja rahva ühtsustunde jaoks on meie riigi füüsiline infrastruktuur bittidest ja baitidest kordi olulisem.
21. sajandi alguse üheks märksõnaks on kogu maailmas liikumise kiirus ja mugavus. Ka paljud investeerimisfondid panustavad ainult neisse ettevõtteisse, mis asuvad maksimaalselt 2-3 lennu- või sõidutunni kaugusel. See on aja märk.
Kolm põhilist sümbolit.
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!