1Partner Kommertskinnisvara juhatuse liikme Tanel Tarumi hinnangul võtab olematuks kahanenud inflatsioon büroode üürileandjatelt tänavu võimaluse tarbijahinnaindeksiga indekseeritud üürihindu kergitada.
Tarum soovitab pigem kokku leppida uute üürilepingute sõlmimisel üürihinna iga-aastases fikseeritud suurusega muutuses.
„Sageli on büroopindade üürilepingutesse kirjutatud sisse iga-aastane üürihinna tõus. Suuremate üürileandjate, näiteks fondide puhul on üürihinna kerkimine seotud kindla protsendimääraga. Väiksemad üürileandjad soevad üürihinna aastase tõusu sageli tarbijahinnaindeksiga,“ selgitab Tarum.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tarbijahinnaindeksi tõus kahanenud olematuseni.
Maikuine hinnatase oli aastatagusest vaid napi 0,1% võrra kõrgemal. Euroopa majandust kummitab hinnatõusu ehk inflatsiooni asemel sootuks deflatsioonitont.
„See tähendab, et kuigi üürileandja on oma äriplaanis ette näinud üürihinna iga-aastase tõusu, siis praktikas tal üürihinna tõstmiseks võimalust ei ole,“ toob Tarum näite. Kas sellisel juhul tähendaks deflatsioon üürihinna langust sõltub juba konkreetsest üürilepingust.
„Uute üürilepingute sõlmimisel tuleks senistel tarbijahinnaindeksi kasutajatel sellest praktikast loobuda. Üürihinnal ja tarbijahinnal puudub sisuline seos. Mõistlik on kokku leppida konkreetses üürihinna iga-aastases muutmise määras. See tagab nii üürnikule, kui üürileandjale konkreetsuse ja selguse,“ soovitab Tarum.
Kesklinna üürihinnad kaasaegsetes uutes hoonetes on valdavalt 12-14 €/m², vanemates hoonetes 10-13 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m². Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
1Partner Kinnisvara on Eesti üks suurimatest kinnisvarafirmadest, kelle põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.
Autor: Ehitusuudised.ee toimetus
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.