Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hiinlased printisid 10 betoonmaja 24 tunniga
3D printimine on hoogustanud reaalseid ja tuntavaid muutusi ehitusturul. Pole kaua aega möödas, kui maailmale tutvustati katsetusi majade printimisel. Hiina ehitusettevõte viis idee reaalsetesse mõõtmetesse.
Hiina ettevõte WinSun Decoration Engineering CO printis 10 maja, kasutades selleks uuesti ringlusesse võetud materjale, vahendab Businessinsaider.
See pole esimene katse majade printimisel. Varem on sellega tegelenud California ülikooli teadurid. Samuti on 3D majade printimisega tegeletud ka Hollandis, kuid sealne tehnoloogia näeb välja plastist telliste väljaprinitmisena, mis hiljem pannakse kokku nagu LEGO.
Hiinas aga alustati majade printimisega juba platsil kohapeal, kus valmisprintitud elemendid kokku monteeriti. Betoonelemendid valmistati taaskasutatud materjalidest ja tööstusjäätmetest. Valminud majad prinditi 3D printeriga, mille mõõtmeteks oli 150 meetrit pikk, 10 meetrit lai ning kõrgus 6 meetrit. Maja ehitusmaksumuseks on arvestatud 4800 dollarit.
Maja printer on valmistatud Hiinas kohapeal. VinSun Decoration Engineering CO tegevdirektori Ma Yihe sõnul on uus meetod keskkonnasõbralik ning loomulikult kulutõhus.
Seotud lood
Ehitusuudised.ee uuris Eesti ehitusmaterjalide tootjatelt, kuidas suhtuvad nad majade betoonist 3D printimisse ning kas sellel on potentsiaali ka Eestis.
Eelmisel aastal tutvustasid hiinlased oma hoonete printimise saavutusi, kus ühe ööpäeva jooksul prinditi valmis kümme betoonmaja. Nüüd on tehnoloogia appi võetud moodulmajade ehitamiseks.
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele