Skandinaavia teadur: puitmajad on vägagi tulekindlad 

Östman on autor värskele puitmajade käsiraamatule „Tuleohutud puitmajad. Versioon 3“, mis võtab kokku Põhja- ja Baltimaades kehtivad nõuded tuleohutute puitmajade projekteerimisele ja ehitamisele.

Östman tõdes oma sõnavõtus, et puidu kasutamine ehituses on viimase paarikümne aasta jooksul Skandinaavias oluliselt kasvanud ning see trend levib ka mujal Euroopas. Selle põhjuseks on puidu kui ehitusmaterjali keskkonna- ja inimsõbralikkus, aga ka tehnoloogia areng ning arhitektide ja projekteerijate oskus üha paremini arvestada puidu füüsikaliste omadustega.

„Tõhusa järelevalve ja kontrolli puhul projekteerimis- ja ehitusfaasis on tänapäevased puitehitised on vägagi tulekindlad,“ sõnas Östman oma ettekannet kokku võttes.

Päästeamet: konstruktsioon on tulekindluse aluseks

Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja Rait Pukk märkis, et tulekahju korral sõltub ükskõik millisest materjalist hoonete ohutus inimeludele eelkõige tulekahju avastamise kiirusest, evakuatsiooniks vajalikust ajast ja kandekonstruktsiooni tulepüsivusest.

 Seetõttu on oluline, et ehitistes oleksid tulekolde varajast avastamist võimaldavad andurid ning tule levikut tõkestavad vahendid, nagu näiteks automaatsed tulekustutussüsteemid.

 „Omaltpoolt julgustan ja kutsun üles erialakoole ning -liite tegema Päästeametiga koostööd, et kasvatada teadlikkust puidu kasutusvõimalustest ehituses,“ avaldas Pukk lootust, et ka Eesti ehitussektor liigub Skandinaaviamaadega samas suunas.

Käsiraamat, mille eestikeelse versiooni toimetajaks on TTÜ vanemteadur, dotsent Alar Just, on infoallikaks eelkõige arhitektidele, projekteerijatele ja tuleohutuse spetsialistidele, sisaldades kõike, mida on vaja teada puitkonstruktsioonide tulepüsivusest ja nõuetest puidust ehitamisele ning andes ülevaate  viimase aastakümnendi edusammudest Euroopas ehitustoodete standardite ja nõuetele vastavuse tõendamise meetodite ühtlustamises.