Eestis tuleks maha lõhkuda sadu kortermaju

Hinnanguliselt vajab Eestis lammutamist 253 ja renoveerimist 223 probleemset korterelamut ehk kokku 476 tühja või vähemalt 25% ulatuses tühja korterelamut, selgub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ja DTZ Kinnisvarabüroo ühisuuringust. Prognoosi kohaselt võib aastail 2013-2020 lisanduda veel 644 probleemset hoonet.

Kõige rohkem on probleemseid korterelamuid Valga maakonnas (108, sh Valga linnas 87) moodustades 17,3% maakonna korterelamutest. Probleemsuselt teine piirkond oli Ida-Viru maakond (86, sh Kohtla-Järvel 42), kus olid probleemsed 3,6% maakonna korterelamutest ning kolmas Lääne-Viru maakond (52 probleemset korterelamut), kus olid probleemsed 6,7% küsitletud omavalitsuste korterelamute koguarvust.

99% lammutamisele kuuluvatest elamutest asus piirkonnas, kus korterite hinnatase oli kuni 186 €/m2. Renoveeritavatest elamutest jäid samale hinnatasemele 84%. Korterelamutest, mis kuulusid omavalitsusse hinnatasemega kuni 186 €/m2, oli probleemseid 6,9% (sh 4,1% lammutamisele ja 2,8% renoveerimisele kuuluvaid).

Uuringu valimi moodustasid Valgamaa ja Ida-Virumaa omavalitsused ning teistest maakondadest linnad, mille korterite ostu-müügi tehingute hinnatase jäi alla 40% riigi keskmisest, samuti maakonnad, kus korterite hinnatase jäi aastatel 2008-2012 alla 30% maakonna keskmisest hinnatasemest. Valikust jäeti täielikult kõrvale Hiiu ja Saare maakond nende väikese korterelamute arvu ning suhteliselt kõrge kinnisvara hinna tõttu. Eeldati, et probleemseid korterelamuid nendes pole või on väga vähe. Vastused saadi 62 vallalt-linnalt.