Vähem kui pool aastat varem teatas Toompark Äripäevale, et buumi pole. Suvekuudel hoidis buumi tagasi uute korterite kasin müük, mida võis põhjustada väike valikuvõimalus. Juulis ütles majandusanalüütik Maris Lauri, et kinnisvaraturu optimismi hoidis sel ajal tagasi ostjate vähesus. “Inimesed on küll muutunud optimistlikumaks, seda on näha ka palgaootuses ja tarbimises, kuid see on kõik pisut sordiini all. Vaadatakse, kaalutakse, kuid oste tehakse kõvasti vähem,” ütles ta.
Nüüd, aasta lõpus, on Toompark hinnangut muutnud. “Olukorras, kus aasta pole veel läbi, on Tallinna korteritehinguid ligi 30% rohkem kui näiteks 2011. aastal. 2011. aasta oli aeg, mil korteritehingute arv oli minu hinnangul “normaalne”,” jätkas Toompark. “Kui aga arvestame üldist majanduskonteksti ja äsja avaldatud 0,7%-list majanduskasvu näitajat, siis oleme kaugel tugevast majanduse üldseisust, mis võimaldaks sedavõrd aktiivset elamispindade turgu normaalseks pidada. Teisisõnu ei vasta elamispindade turu agressiivne areng üldisele majanduse kontekstile.”
Numbriliste muutustena toob Toompark esile veel laenude käibe ja pakkumiste arvu. Eluasemelaenude käive oli tänavu esimese kümne kuuga 567 miljonit eurot, mis on mulluse 12 kuuga võrreldes 21% suurem. Korterite müügipakkumiste arv on näiteks kinnisvaraportaali kv.ee andmete põhjal aastaga vähenenud 15%, mis ühe tegurina on hindu üles ajanud.
Nõutakse väikseid kortereid. Ober-Hausi Kinnisvara analüütik Rain Rätt kinnitab Tallinna korterite hindade kiiret tõusu. “Kõige rohkem on tõusnud väiksemate korterite hinnad, kohati 20–25%, kuid kindlasti ei ole lähiaastatel laiapõhjaline korterite 20–25%-line hinnatõus jätkusuutlik. Kesklinnas on sel aastal keskmine pinnaühiku hinnatõus ainult 10%.” ütles Rätt. Samuti võrdles ta korterite keskmise pinnaühiku hinna muutust, mis maa-ameti andmete järgi oli 2004. aastal 738 eurot/m², 2007. aastal 1620 eurot/m²ning tänavu seni toimunud tehingute põhjal 1250 eurot/m².
Räti teatel ei tea keegi, kui kaua püsivad madalad intressid. “Mida kauem kestab madal intressitase, seda suuremaid moonutusi ehk tõuse ja langusi võib see kinnisvaraturule tuua,” kinnitas ta.
Swedbanki erakliendi finantseerimise divisjoni juhtiva Andres Tuki sõnul ei saa kindlasti keegi väita, et Eestis kinnisvarabuumi kunagi ei teki. Tukk kinnitas, et pankade tegevus ei ole hinnatõusu põhjustanud. “Pool tehingute mahust on finantseeritud omavahenditest, mis erineb kardinaalselt aastatest 2006 ja 2007, mil peaaegu kogu turg toimis vaid pankade abil,” täpsustas ta.
Seotud lood
Skandinaavia ja Baltimaade juhtiv rendiettevõte
Cramo teatas, et alustab mitmeaastast üleminekut Boels Rentali kaubamärgile. Cramo sai Boels Groupi osaks juba 2020. aastal ja selle tulemusel tekkis üks Euroopa suuremaid seadmete ning masinate rendiettevõtteid.