Autor: Inga Jakobson • 23. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Näitena tõi ta juhtumi, kus üks projektijuht proovis sel aastal saata müüritööde hinnapäringu 48 ettevõttesse. Kõik olid toimivad müüriladujad. Vastuse sai ta ainult neljalt firmalt.

“Loomulikult, kui need kõik 48 veel läbi helistada, siis saab kokku ehk kaheksa pakkumist või veidi rohkem,” ütles Mägi. Tema arvates näitab olukord, et Eestis on kvalifitseeritud tööjõudu suhteliselt vähe.

“Riigihanked saavad küll 10–15 ja ehk ka rohkem pakkujat, aga väljaspool seda on peatöövõtjana sama arvu pakkumisi saada – isegi sellise lihtsa töö puhul nagu müüriladumine – peaaegu võimatu,” arvas Mägi. Ta oletas, et suuremate ettevõtete seis on ehk parem, sest nende kaubamärk on tuntum.

“Kui siseturgu on vähe ja plaan vaadata üle piiri, siis seal oodatakse kindlasti spetsialiste,” rõhutas ASi TMB osanik ja nõukogu liige Vallot Mangus. Tema sõnul on peatöövõtjaid ja projektijuhte neil endal piisavalt ja ehk selles valdkonnas ei ole tõenäoliselt ka tööjõukulude hinnavahe väga suur. “Aga häid spetsialiste, nagu on paljudes montaažifirmades Eestis ja Lätis, on vaja,” ütles ta.

Manguse sõnul on Rootsis praegu ligi 70% välistööjõud. “See on just see pool, kes teevad n-ö käe betooniseks või tsemendiseks – neid vajatakse,” kõneles Mangus ja rõhutas, et üle piiri minnes on spetsialiseerumine oluline. Eestis praegu veel mitte nii väga. Seega on oluline, et ettevõtjal oleksid vastavad sertifikaadid, ka tööohutuse kohta. “Siis on ka üle piiri parem minna,” ütles ta. “Vaadatakse sind ikkagi natuke parema pilguga.” Ta lisas, et ka Eesti turul võib tööohutusnõuete järgimine olla müügiargument.