Ehitustööjõu palgad on tagasi buumiaegsel tasemel, tõusnud on ka energiakulud, aga samas veab tihe konkurents ja ehituse omahinna kasv kasumimarginaali alla. Soov pakkuda kliendile paremat hinda teeb ettevõtjate elu raskeks.
“Peatöövõtjate rohkus hoiab praegu ehitushinda lõpptarbija peos kinni,” nimetas ehitusfirma Maru Ehitus juhatuse esimees Tõnu Kull peapõhjuse, miks klient pole viimase poole kuni aasta jooksul hinnatõusu eriti tajunud. Tiheda konkurentsi tõttu on Kulli arvates praeguseks paljud ettevõtjad oma marginaalidest loobunud. Pakkumistes kasutatakse mõnikord omahinnast väiksemaid numbreid lootuses, et hiljem õnnestub sisendite pealt kuidagi kokku hoida. “See on tõenäoliselt suurim mõjur, mis on hoidnud hinda lõpptarbija jaoks paigal,” ütles Kull.
Ehitusmaterjalitootja ASi TMB osaniku ja nõukogu liikme Vallot Manguse sõnul on erinevate kulukomponentide hind viimastel aastatel tõusnud erinevalt. Tootja seisukohalt on tema sõnul suurima hüppe teinud energiakulu. Kasvanud on ka tööjõukulu. Kõige vähem on tõusnud materjali hind. “Kokkuvõttes: komponentide hinnad on tõusnud, järelikult saab väita, et ka ehituse omahind tõusis,” lisas Mangus.
Ehitusettevõtjate hinnangul ei ole Eestis tasuv spetsialiseeruda väikesteks kitsa suunitlusega ehitusbrigaadideks – sellistel on raske ellu jääda. Suuremal ettevõttel, kes mitmes valdkonnas tegutseb, on konkurentsieelis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Põhikompetents peaks siiski olema kas tootmine või projekteerimine,” arvas ehitusfirma Maru Ehitus juhatuse esimees Tõnu Kull. Siis saab sinna juurde liita ja arendada.
“Meil on selleks näiteks praegu projekteerimine, betoonitööd ja teras,” selgitas ta. “Nii on munad mitmes korvis.” Kulli arvates saab hakkama ka siis, kui on väga tugev kompetents põhivaldkonnas, kuid peatöövõtjaid on palju.
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?