Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merko annab üle Eesti võimsaima infraprojekti
Homme annab Merko juhitud konsortsium tellijale üle Eesti ühe keerukaima terviklikult lahendatud infraprojekti, Ülemiste liiklussõlme. Liiklussõlm hõlmab 680meetrist sõiduteetunnelit, kolme kergliiklustunnelit ja 150meetrist viadukti.
Mastaapsele ehitusprotsessile lisas keerukust Ülemiste järve naabrusest tingitud kõrge pinnavesi ning töötamine katkematus liiklusvoolus, toimiva rongiliikluse ja töötavate kommunikatsioonide alas. Liiklussõlmes on 8,7 km teid ja 7 km kergliiklusteid, kokku on asfalteeritud 155 000 ruutmeetrit. Kõige sügavamas kohas ehitati 16 meetrit allpool Ülemiste järve pinda.
Ülemiste liiklussõlme ehitas konsortsium AS Merko Ehitus Eesti, AS Merko Infra, Tallinna Teede AS ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg. Juhtivpartner Merko Ehitus Eesti projektijuhi Tiit Joosti sõnul on Ülemiste liiklussõlm tervikobjekt, mis on ehitatud toimiva olemasoleva infrastruktuuri keskele ning mille nähtav osa on niiöelda jäämäe tipp ning enamik keerulisi töid peidus maa sees.
Liiklussõlme ettevalmistustööde eraldi hangete raames rajas Merko Ehitus Eesti aastatel 2010-2011 sajuveekollektori pikkusega ligi 2,5 kilomeetrit, mis paikneb kohati kuni 16 meetri sügavusel. Trassid juhivad Järvevana teelt, Tehnika tänavalt ja Filtri teelt kogunevad sademeveed Zelluloosi keskuse alt Lasnamäe tänava kaudu Kadrioru pargi avatud betoonkanalitesse. Lisaks rajas Merko Infra samal ajal hanke raames 110 kV õhuliini maakaabelliiniks, mis oli Tartu maantee viadukti ja kergliiklusteede rajamise eeldus.
Ehituslikult oli Ülemiste liiklussõlme keerukaim osa 680meetrine sõiduteetunnel, millest on 320 meetrit maa-alust suletud osa. Tunneli ehitus nõudis töötamist kõrge pinnaveega tsoonis ning kõige sügavamas kohas mindi ligi 16 meetrit allapoole Ülemiste järve pinda. Liiklussõlme teiseks olulisemaks osaks on 150meetri pikkune viadukt, mis suunab liiklusvoolu Peterburi teelt üle Tartu maantee Järvevana teele ning mille kumbki sõidusuund kulgeb omaette sillakehal. Sild on rajatud muutuva kõrgusega karpristlõikega raudbetoontaladele, mis on pingestatud järeltõmmatud pingearmatuuriga.
Mõlema sõidusuuna sõiduteetunnel on 8 meetrit lai ja 4,6 meetrit kõrge ning need ühendavad Järvevana teed Peterburi teega, kulgedes raudtee alt läbi. Kumbki sõidusuund on oma kehandis ehk rajatud on kaks tunneli raudbetoonkehandit, mis on ühendatud evakuatsiooniteedega. Tunnel on ankurdatud maasse omakaaluga, lisaks on rampidel ka ankrud vee üleslükkejõu vastu.
Ülemiste liiklussõlm on Tallinna olulisemaid transpordisõlmi, kus ristuvad Tartu maantee, Peterburi tee, Suur-Sõjamäe tänav, Järvevana tee ning lisaks raudtee. Ehitusleping sõlmiti 2010. aasta lõpus Tallinna Kommunaalameti ning ühispakkumise teinud konsortsiumi AS Merko Ehitus Eesti, AS Merko Infra, Tallinna Teede AS ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg vahel. Lepingu lõpptähtaeg on 30. oktoober 2013.
Merko Ehitus Eesti teeb üld-, insener-, elektri- ning elamuehitustöid. Ettevõte kuulub Tallinna börsil noteeritud Merko Ehitus kontserni.
Seotud lood
Täna avati Tallinnas Ülemiste liiklussõlm, mis on üks viimase aja mahukamaid ja keerukamaid ehitusobjekte. Objekti maksumuseks kujunes 99,2 miljonit eurot. Vaata fotosid liiklussõlme avamisest.
10. oktoobril avatava liiklussõlme tunnelite ehitamine oli mastaapsust arvestades esmakordne kogemus nii ehitajatele kui ka projekteerijatele.
Pärast Koidula piiripunkti suurprojekti jõuab sel nädalal lõpule järgmine viimaste aastate üks suurimaid infraprojekte - Ülemiste liiklussõlm, mille teostamiseks tehti tööd Ülemiste järvest kuni mereni ulatuvate veekanalitega.
Ülemiste liiklussõlme ehitusobjekt on viimase aja üks ajaliselt pikim ehitusprojekt. Ehitusuudised.ee toob välja, kui palju ja mida kulus ehitusobjekti valmimiseks.
Lätis Ventspilsi lähedal asuv Stacija meditatsioonikeskus on hea näide sellest, et nutikaid valikuid tehes on võimalik ehitada ka nõukogudeaegse tellismaja varemetele tänapäevane hoone, mida hindavad kõrgelt nii ehituseksperdid kui hoone kasutajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele