Loe, kuidas valmisid Ülemiste liiklussõlme tunnelid

Tunneli ehituse tehnoloogilist lahendust selgitas Merko Ehitus Eesti projektijuht Tiit Joosti: „Esmalt ehitasime tunneli põhjaaluse drenaažkihi, seejärel tehnoloogilise tööbetooni, mispeale rajasime hüdroisolatsiooni ning betoonkonstruktsioonid. Tunnel ise on alt, pealt ja külgedelt täielikult hüdroisolatsiooniga kaetud, selle külgedel on drenaažmatid, et tunnel ei häiriks piirkonna normaalset veetsirkulatsiooni – vesi liigub tunnelini, läbib drenaažmati, läheb tunneli alt läbi ja ühendatud anumate põhimõttel tõuseb teiselt poolt uuesti alt ülesse.“

Tunneli ehitusel rajati pinnavee alandamiseks kuni 17 meetri pikkuste sulundseina elementidega piiratud ehitussüvend ning vee eemaldamiseks kasutati sukelpumpasid ja nõelfiltreid, mis liivast püsivalt vett välja imesid.

Vee pealetung nii alt kui ülevalt jätkub ka valmis tunneli puhul ning sajuvee ja lume sulamisel tekkiva vee kogumiseks restkaevudesse on teekatend rajatud põik- ja pikikalletega restkaevude suunas, mis on ühendatud sajuveekanalisatsiooniga. Sealt suunatakse vesi  maa-aluste sademeveekanalisatsiooni torustike ja Kadrioru parki rajatud avatud betoonkanalite kaudu isevoolselt merre.

Ohutuse tagamiseks jälgib olukorda tunnelis elektrooniline ohutussüsteem, mis tuvastab koheselt ohtliku olukorra – tulekahju, avarii või muu probleem ning reguleerib olukorda elektrooniliste muutuvteabega liiklusmärkide abil. Seejärel kontrollib süsteemi jälgiv inimene videosalvestuse pealt reaalset olukorda ning otsustab, kas tunnel sulgeda. Inimeste ohutuse tagamise eesmärgil on tunnelitel vahekäigud, mis paiknevad üksteisest vähem kui 90 meetri kaugusel ning on varustatud tuletõkkeustega.Lisaks on tunnelil suitsueemaldussüsteem.

Tunnelites on suitsueemaldusventilaatorid, mis käivitatakse õnnetuse korral kohale saabunud päästetööde juhi poolt, samuti on inimestele loodud evakuatsiooniteed, mis on tähistatud valgustitega ja juhivad inimesed ühest kehandist teise ning tunnelist välja.

Jalakäijate ja teiste kergliiklejatele mõeldud tunnelite kaudu saab sõiduteed  ületamata liigelda Järvevana tee – Veerenni tänava ning Järvevana tee – Filtri tee ja Tehnika tänava suunal. Järvevana kergliiklustee ühendab omavahel Järve terviseraja ning Haabersti kergliiklusteede võrgustiku Tartu maantee suunaga. Tehnika tänava kergliiklusteed tagavad ühenduse kesklinnaga nii Veerenni tänava kui Bussijaama suunal.