Mõisakoole on restaureeritud 15 miljoni eest

Renoveerimisel suur roll norrakatel

 „Mõisakoolide restaureerimisse on peale ministeeriumi andnud väga suure panuse norrakad, kuna neid on köitnud Eesti mõisakoolide puhul just nende mitmefunktsioonilisus – need on haridusasutused ja lastele ning õpetajatele erakordseks õpikeskkonnaks, lisaks on nad kultuuripärandi pärlid ja ühtlasi ka kujunenud  turistidele huvipakkuvaks.

Mõisaid külastatakse üha enam, mõisakoolide ühenduse andmetel külastas eelmise aasta suveperioodil mõisakoole 60 000 külastajat.

Jänese sõnul on nende aastate jooksul toetatud kõige enam restaureerimis- ja projekteerimistöid, uuringuid, projektide ekspertiise, väiksemal määral arendustegevusi ja on aidatud soetada ka sisustust. Enim on toetust saanud Virumaa, Järvamaa, Viljandimaa ja Harjumaal asuvad mõisad, kuna neis maakondades asub enim mõisakoole.

Kultuuriministeerium on eraldanud paljude mõisakoolide korrastamiseks raha, et arendada endised mõisahooned paikkondlikeks haridus- ja kultuurikeskusteks ning atraktiivseteks turismisihtkohtadeks, tagades samaaegselt mõisaansamblite ja neis sisalduva kultuuripärandi säilimise ja väärtustamise.

Norra toetusrahadega on restaureerinud tänaseks Kiltsi, Koigi, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi, Suure-Kõpu, Vasta, Väätsa ning Lahmuse mõisahooned.

Mõisakoolid kuuluvad enamasti kohalikele omavalitsustele, osad ka riigile ja eraomanikele.