Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mõisakoole on restaureeritud 15 miljoni eest
Kultuuriministeeriumi riiklikust mõisakoolide programmist ning Norra toetusprogrammist on alates 2002. aastast Eesti mõisakoolidele eraldatud 15,4 miljonit eurot, selle aja jooksul on restaureeritud kümneid mõisakoole üle Eesti.
Renoveerimine tõstab arhitektuuri väärtust
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on üheteist aasta jooksul toetatud erinevate mõisahoonete korrastamist, mis on oluliselt parandanud nende arhitektuuriväärtuslike hoonete seisukorda. Mõisahoonete restaureerimine on töömahukas ja pikk protsess, mis nõuab aega ja professionaalseid oskusi.
Renoveerimisel suur roll norrakatel
„Mõisakoolide restaureerimisse on peale ministeeriumi andnud väga suure panuse norrakad, kuna neid on köitnud Eesti mõisakoolide puhul just nende mitmefunktsioonilisus – need on haridusasutused ja lastele ning õpetajatele erakordseks õpikeskkonnaks, lisaks on nad kultuuripärandi pärlid ja ühtlasi ka kujunenud turistidele huvipakkuvaks.
Mõisaid külastatakse üha enam, mõisakoolide ühenduse andmetel külastas eelmise aasta suveperioodil mõisakoole 60 000 külastajat.
Jänese sõnul on nende aastate jooksul toetatud kõige enam restaureerimis- ja projekteerimistöid, uuringuid, projektide ekspertiise, väiksemal määral arendustegevusi ja on aidatud soetada ka sisustust. Enim on toetust saanud Virumaa, Järvamaa, Viljandimaa ja Harjumaal asuvad mõisad, kuna neis maakondades asub enim mõisakoole.
Kultuuriministeerium on eraldanud paljude mõisakoolide korrastamiseks raha, et arendada endised mõisahooned paikkondlikeks haridus- ja kultuurikeskusteks ning atraktiivseteks turismisihtkohtadeks, tagades samaaegselt mõisaansamblite ja neis sisalduva kultuuripärandi säilimise ja väärtustamise.
Norra toetusrahadega on restaureerinud tänaseks Kiltsi, Koigi, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi, Suure-Kõpu, Vasta, Väätsa ning Lahmuse mõisahooned.
Mõisakoolid kuuluvad enamasti kohalikele omavalitsustele, osad ka riigile ja eraomanikele.
Seotud lood
Kui sõiduautode maailmas on elektrisõidukid juba tavalised, siis nüüd on turule jõudnud ka täiselektriline rasketehnika. Elektrilised laadurid ja ekskavaatorid pakuvad alternatiivi neile, kes otsivad vaiksemaid, keskkonnasõbralikumaid ja madalamate ülalpidamiskuludega töömasinaid. XCMG on üks tootjatest, kelle valikus on mitmeid täiselektrilisi rasketehnikamudeleid, mis sobivad kasutamiseks Eesti tingimustes.
Enimloetud
2
Euroopas levinud ajalootundlik esinduslikkus loodetavasti paistab hakkavat ka Eestisse jõudma
4
Lisatud 2025. aastal 100 suurimat käivet teinud ehitusfirmat ja nende aastane kasv või kahanemine
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Euroopas levinud ajalootundlik esinduslikkus loodetavasti paistab hakkavat ka Eestisse jõudma
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele