Säästva Eesti Instituut (SEI) koostöös TÜ Rakendusuuringute Keskuse esitles sel nädalal Eesti keskkonnatasude mõjuanalüüs, mis hindab senist keskkonnatasude poliitikat ning jagab soovitusi alates 2016. aastast.
Uuringu eesmärk oli analüüsida alates 2000. aastast kehtinud keskkonnatasude mõju:
- keskkonnatasu maksvate ettevõtete keskkonnaalasele käitumisele, investeeringutele ja majandusnäitajatele;
- keskkonnatasu maksvate ettevõtete konkurentsivõimele ja toodete hindadele; - loodusressursi kasutamise efektiivsusele ning jäätmete ja saasteaine koguste vähenemisele Eestis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskkonnatasud mängivad suurt rolli ka Eesti ehitusmaterjalide tootjate ekspordivõimekuses. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimehe Meelis Einsteini sõnul toimetatakse riiklikul tasandil keskkonnatasude tõstmisega liialt tormakalt ning ei hinnata tasude mõju Eesti ekspordivõimekusele.
Analüüsiga saab tutvuda
SIIT.
Seotud lood
“Me pole kunagi öelnud, et tahame olla kõige suuremad. Oleme alati tahtnud olla kõige paremad,” ütleb tõstuste, tööstususte, tuletõkkeuste ning laadimisseadmete lahendustele spetsialiseerunud ettevõtte Laduks tegevjuht Holger Tasane. Kui 2008.–2009. aasta kriisi ajal rääkisid ettevõtted peamiselt eksportimisest ja Skandinaavia turgude vallutamisest, siis Laduks otsustas minna vastassuunas ning nägi võimalust Eesti klientides ja siinses ehitussektoris.