Säästva Eesti Instituut (SEI) koostöös TÜ Rakendusuuringute Keskuse esitles sel nädalal Eesti keskkonnatasude mõjuanalüüs, mis hindab senist keskkonnatasude poliitikat ning jagab soovitusi alates 2016. aastast.
Uuringu eesmärk oli analüüsida alates 2000. aastast kehtinud keskkonnatasude mõju:
- keskkonnatasu maksvate ettevõtete keskkonnaalasele käitumisele, investeeringutele ja majandusnäitajatele;
- keskkonnatasu maksvate ettevõtete konkurentsivõimele ja toodete hindadele; - loodusressursi kasutamise efektiivsusele ning jäätmete ja saasteaine koguste vähenemisele Eestis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskkonnatasud mängivad suurt rolli ka Eesti ehitusmaterjalide tootjate ekspordivõimekuses. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimehe Meelis Einsteini sõnul toimetatakse riiklikul tasandil keskkonnatasude tõstmisega liialt tormakalt ning ei hinnata tasude mõju Eesti ekspordivõimekusele.
Analüüsiga saab tutvuda
SIIT.
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?