Säästva Eesti Instituut (SEI) koostöös TÜ Rakendusuuringute Keskuse esitles sel nädalal Eesti keskkonnatasude mõjuanalüüs, mis hindab senist keskkonnatasude poliitikat ning jagab soovitusi alates 2016. aastast.
Uuringu eesmärk oli analüüsida alates 2000. aastast kehtinud keskkonnatasude mõju:
- keskkonnatasu maksvate ettevõtete keskkonnaalasele käitumisele, investeeringutele ja majandusnäitajatele;
- keskkonnatasu maksvate ettevõtete konkurentsivõimele ja toodete hindadele; - loodusressursi kasutamise efektiivsusele ning jäätmete ja saasteaine koguste vähenemisele Eestis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskkonnatasud mängivad suurt rolli ka Eesti ehitusmaterjalide tootjate ekspordivõimekuses. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimehe Meelis Einsteini sõnul toimetatakse riiklikul tasandil keskkonnatasude tõstmisega liialt tormakalt ning ei hinnata tasude mõju Eesti ekspordivõimekusele.
Analüüsiga saab tutvuda
SIIT.
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta kandvuse, veepidavuse või stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas laialdaselt kasutatavaks pinnase parenduse meetodiks on jugainjekteerimine (ing keeles Soilcrete® või jet-grouting). See tehnoloogia võimaldab pinnasesse rajada erineva kuju ja suurusega tsementeerunud sambaid ilma ulatuslike väljakaevamisteta ja seda ka kitsastes tingimustes.