Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valmis keskkonnatasude analüüs
Säästva Eesti Instituut (SEI) koostöös TÜ Rakendusuuringute Keskuse esitles sel nädalal Eesti keskkonnatasude mõjuanalüüs, mis hindab senist keskkonnatasude poliitikat ning jagab soovitusi alates 2016. aastast.
Uuringu eesmärk oli analüüsida alates 2000. aastast kehtinud keskkonnatasude mõju:
- keskkonnatasu maksvate ettevõtete keskkonnaalasele käitumisele, investeeringutele ja majandusnäitajatele;
- keskkonnatasu maksvate ettevõtete konkurentsivõimele ja toodete hindadele; - loodusressursi kasutamise efektiivsusele ning jäätmete ja saasteaine koguste vähenemisele Eestis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskkonnatasud mängivad suurt rolli ka Eesti ehitusmaterjalide tootjate ekspordivõimekuses. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimehe Meelis Einsteini sõnul toimetatakse riiklikul tasandil keskkonnatasude tõstmisega liialt tormakalt ning ei hinnata tasude mõju Eesti ekspordivõimekusele.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.