Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nordecon rajas TTÜ-le ainulaadse testhoone
Nordecon Betoon ehitas Tallinna Tehnikaülikooli tellimusel Eestis ja kogu Euroopas ainulaadse liginullenergia testhoone. Teadustööks rajatud insenertehniliselt keerulise hoone maksumuseks kujunes 484 362 eurot.
„Ehitajale oli TTÜ testhoone ehitus haruldaseks kogemuseks ja õppetunniks, kuna hoone ise on omalaadse prototüübina rajatud teadustöö eesmärgil, et seal edaspidi tehtavate uuringute ja katsete põhjal pakkuda tulevikus soodsamaid ja paremaid lahendusi hoonete ehituses laiemalt,“ ütles Nordecon Betoon OÜ juhatuse liige Toomas Toompuu.
„Kogu ehitusprotsessi käigus pöörati suurt tähelepanu kvaliteedi tagamisele. Töid võtsid vastu ja kontrollisid TTÜ poolt mitme teaduskonna vastavad insenerid – sellisel tasemel järelevalvet siinsel ehitusturul tavaliselt ei kohta,“ lisas Toompuu.
Toomas Toompuu sõnul vastab Tallinnas Mäepealse tn 3 asuv testhoone passiivmaja nõuetele – välispiirete soojapidavus, avatäited ja hoone õhutihedus võimaldavad hoonet nimetada liginullenergia majaks.
Hoones on kasutusel väga erinevad tehnosüsteemid, mida saab eraldiseisvalt ja koostöös katsetada hoone kütmiseks ja jahutamiseks nagu näiteks maasoojuspump spiraal- ja horisontaalkollektoritega, õhk-vesi soojuspump ning õhk-õhk tüüpi soojuspump. Samuti on paigaldatud elektriküte, ventilatsiooni lisaküte koos kõrge soojustagastusega ventilatsiooniseadmega.
Hoone territooriumil asuvad katsetuse eesmärgil kahte tüüpi päikesepaneelid, millega soojendatakse tarbevett ning tarbeveest üle jäänud soojust kasutatakse hoone kütteks. Suvisel ajal suunatakse päikesekollektoritest tulev üleliigne soojus läbi maasoojuspumba pinnasesse, mis seal salvestub.
Hoones toimib vabajahutus ehk siis on võimalik läbi jahutusseadme ka suvisel ajal tekitada olukord, kus pumbad peavad hoonet kütma ja sellisel viisil on võimalik aasta ringi pumpade tööd katsetada.
Kogu eriosade seadmestikku juhib selleks projekteeritud automaatika. Katsetuste eesmärgil on kõikide kütte- ja jahutusseadmete elektritarve eraldi arvestitega mõõdetav, et hinnata nende tasuvust ja kulu tarbijale.
Hoone üldehituse osas (välisseinad, katuslaed) on kasutatud erinevaid soojustusmaterjale ja konstruktiivseid lahendusi, et uurida välispiirete soojapidavust. Samuti on kasutatud erinevaid avatäiteid.
TTÜ testhoone ehitus ja projekteerimine algas septembris 2012. Tänavu märtsi keskel saavutati hoone põhivalmidus ning hooajalised välistööd lõpetati 15. maiks 2013.
„Kas keegi Eestis teab kuidas hakkavad välja nägema 7-9 aasta pärast ehitatavate liginullenergiahoonete tehnilised lahendused?," küsis TTÜ professor Targo Kalamees.
Hetkel kuum
"Meie täiesti unikaalsesse liginullenergia testhoonesse võib neid vaatama tulla ja muidugi saavad meie teadurid ja ehitustudengid neid tehnilisi lahendusi ise proovida, uurida ja katsetada. Kindlasti ei ole kõik lahendused veel majanduslikult optimaalsed ega piisavalt töökindlad. Nende küsimustega tegelemiseks testhoone loodigi ning lahenduste leidmine järgnevatel aastatel on ka ülioluline, et vältida massiehituse vigu liginullenergiahoonete ehitamisele üle minnes," märkis Kalamees
„Testhoone taristu pakub 2012 aastal loodud TTÜ liginullenergiahoonete uurimisgrupile maailma tippudega võrdsed võimalused,“ rõhutab hoone valmimise tähtsust uurimisgrupi juht, professor Jarek Kurnitski. „Siiamaani oleme kogunud kriitilist massi, osalenud juhtivas rollis Euroopa liginullenergiahoonete tehniliste määratluste väljatöötamisel ning teinud mitmeid teoreetilisi uuringuid. Nüüd saame vajaliku katsebaasi, et ka rakendusuuringutega absoluutsesse maailma tippu sisse murda.“
Koos tehnosüsteemide ja teadusaparatuuriga ligi 620 000 eurot maksnud testhoone ehitamist on toetanud Riigi Kinnisvara AS (67 000 eurot), ülejäänud osa rahastas Tehnikaülikool. Testhoonesse tulevad juba mitmed rahastuse saanud uuringud, nagu näiteks SA Archimedese uuringud hoonete energiatõhususest ja ventilatsioonisüsteemidest koostöös Tartu Ülikooliga, Eesti Teadusfondi tippteadlase ja institutsionaalse toetuse liginullenergiahoonete uuringud ning Euroopa Regionaalarengufondi uuring ehituse jätkusuutlikkuse tõstmisest.
Seotud lood
TTÜ ehitusteaduskonnas on valminud Eestis ainulaadne taristu liginullenergiahoonete energiatõhususe, ehitusfüüsika, tehnosüsteemide ja lokaalse taastuvenergia tulevikulahenduste väljatöötamiseks, uuringuteks ja katsetamiseks.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele