Arhitektuurivõistlusi korraldanud endine ehitusettevõtja Tiit Nurklik ütles, et Eestis on tööstushoonete arhitektuuris toimunud taandareng, ebaõnnestumise parandamine läheb kalliks maksma.
"Tegelikult tekib arhitektuurikonkursi korraldamise vajadus ikkagi eeskätt ainult nendel arendajatel, kellel on mingi sisemine sund “kodumaad kaunimaks muuta”, ja nendel, kellele millegipärast tundub, et arhitektuuriliselt ilusat/head/väljapaistvat hoonet on võimalik klientidele paremini ja kõrgema hinnaga müüa," ütles Nurklik.
"Muidugi on veel ka edevuse käes kannatavad inimesed, aga nendega kaasneb tavaliselt ebapädevus oma rahalise suutlikkuse hindamisel. Siiski tuleb tunnistada, et just selle edevuse tõttu on tekkinud Eesti kõige väljakutsuvama arhitektuuriga hooned. Ja ma ei pea siin silmas ainult eramuid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tegelikult ei ole vahet, millise hoonetüübiga on tegemist, halb arhitektuur risustab keskkonda igal juhul," lisas ta.
Nurkliku hinnangul on hea arhitektuurikonkursi korraldamiseks tarvis teha eeltööd just tellijal - missugust hoonet ta tegelikult tahab. Lisaks tuleb arvestada ka lisa aja ning raharessursse.
Seotud lood
Olenemata sellest, kas tegu on avaliku või erahoonega, võiks avalikkuse jaoks oluliste objektide puhul kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist, sest igasugune ebaõnnestunud arhitektuur risustab keskkonda.
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.