Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nurklik: tööstushoonete kvaliteet on masendav
Arhitektuurivõistlusi korraldanud endine ehitusettevõtja Tiit Nurklik ütles, et Eestis on tööstushoonete arhitektuuris toimunud taandareng, ebaõnnestumise parandamine läheb kalliks maksma.
"Tegelikult tekib arhitektuurikonkursi korraldamise vajadus ikkagi eeskätt ainult nendel arendajatel, kellel on mingi sisemine sund “kodumaad kaunimaks muuta”, ja nendel, kellele millegipärast tundub, et arhitektuuriliselt ilusat/head/väljapaistvat hoonet on võimalik klientidele paremini ja kõrgema hinnaga müüa," ütles Nurklik.
"Muidugi on veel ka edevuse käes kannatavad inimesed, aga nendega kaasneb tavaliselt ebapädevus oma rahalise suutlikkuse hindamisel. Siiski tuleb tunnistada, et just selle edevuse tõttu on tekkinud Eesti kõige väljakutsuvama arhitektuuriga hooned. Ja ma ei pea siin silmas ainult eramuid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tegelikult ei ole vahet, millise hoonetüübiga on tegemist, halb arhitektuur risustab keskkonda igal juhul," lisas ta.
Nurkliku hinnangul on hea arhitektuurikonkursi korraldamiseks tarvis teha eeltööd just tellijal - missugust hoonet ta tegelikult tahab. Lisaks tuleb arvestada ka lisa aja ning raharessursse.
Olenemata sellest, kas tegu on avaliku või erahoonega, võiks avalikkuse jaoks oluliste objektide puhul kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist, sest igasugune ebaõnnestunud arhitektuur risustab keskkonda.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.