Ehitusfirma Skanska juhatuse liikme Andres Aaviku sõnul on Rootsi ehitusturg hoolimata suurele nõudlusele keerulisem, Soome turg on tema hinnangul eestlasele kultuuriliselt sobivam.
Aavik arvas, et eestlased vaatavad ennekõike ikka lähemale - Soome turule, kuhu juba ka sisenetud on. Hoolimata sellest, et Soome ehitusturg on viimasel ajal jahenemismärke näidanud, märkis ta, et ainuüksi kultuuriliste sarnasuste pärast on eestlastel lihtsam soomlastega toimetada.
„Pigem vaadatakse lähemale, Soome on hea lähedal. Eestlastest alltöövõtjaid on ka juba turul olemas, tingimused on paremad, Rootsi on kindlasti keerulisem,“ kirjeldas Aavik.
Eesti saaks Rootsi nõudlusest kasu lõigata tema hinnangul läbi materjalitootjate. Aaviku sõnul töötavad Eesti raudbetoonitehased tänu Rootsi turule täie võimsusega. „See turg on juba avastatud ja töötab täie võimsusega,“ iseloomustas Aavik.
Rootsi riikliku eluaseme viimane raport märkis, et Rootsis tuleb kasvava nõudluse rahuldamiseks ehitada uusi elamuid kaks korda rohkem kui mullu. Mullu ehitati 22 700 korterit, ent raporti andmeil tuleks tänavu ehitada 45 000 korterit.
Aaviku hinnangul on 45 000 korterit kümne miljoni elaniku kohta, arvestades üle ilmset linnastumist, on tegemist igati soliidse numbriga. „Elanikud liiguvad ikka maapiirkondadest sinna kus on töö ja töö on linnades," märkis Aavik.
Seotud lood
Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?