28.03.13, 15:18

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Itaalia investor: Eesti peaks suurendama riigivõlga

Eesti muutuks välisinvestorile atraktiivsemaks, kui suurendaks oma riigivõlga ja meelitaks välis maale läinud noored kodumaale tagasi, rääkis Äripäeva kinnisvarakonverentsil Itaalia päritolu investor Roberto de Silvestri.

Colonna Kinnisvara omanik Roberto de Silvestri rääkis Äripäeva kinnisvarakonverentsil, et välisinvestorid on Eesti kinnisvaraturust väga huvitatud, kuid kui Eesti tahab teiste Euroopa riikidega konkureerida, peaks riik oma atraktiivsust veelgi suurendama.

Ta leidis, et valitsus võiks julgemalt suurendada riigivõlga. “Valitsus saaks palju rohkem investeerida. Võlga, mis on praegu umbes 10% SKPst, saaks lihtsalt

kasvatada 30 protsendini SKPst, ilma et suurendataks materiaalseid riske,” leidis Silvestri, tuues võrdluseks, et Euroopas keskmiselt on riigivõlg ligi 90% SKPst.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Peresõbralik Itaalia. Tema sõnul on Eestis tehtud väga raskeks ka peredele kinnisvara ostmine. Nimelt leiab ta, et 20protsendiline käibemaks oma esimese kodu ostmisel on liiga kõrge. Ta tõi võrdluseks Itaalia, kus käibemaks on madalam nendele peredele, kes soetavad oma esimest kinnisvara.Silvestril jätkus ka kiidusõnu.

Tema sõnul on hea teha Eestisse kõrge tootlusega investeeringuid, kuid see ei loo Eestile väärtust. “Selleks et luua Eestile väärtust, on vaja kaasata investoreid, kes tahavad siin midagi luua, midagi arendada,” ütles Silvestri. Tema hinnangul on kasumliku kinnisvara tootlus langemas ja paljud investorid tahaksid siin ise uusi hooneid arendada.

Loe pikemalt 28. märtsi Äripäevast.

Autor: Kadri Põlendik Kadri Põlendik

Seotud lood

Sisuturundus

04.03.26, 13:54

QuickView seireplatvorm on end tõestanud nii suurtel kui väikestel ehitusprojektidel

Ehitusobjektidele mõõteseadmete paigaldamine ja monitooring on tänapäeval lahutamatu osa nii ehitus- kui ka taristuprojektidest. Selle abil jälgitakse konstruktsioonide liikumist, pinnase vajumist, keskkonnamõju ning kontrollmeetmete toimivust. Isegi väiksemad projektid võivad tekitada märkimisväärses koguses andmeid, mis pärinevad erinevatest mõõteseadmetest ja on esitatud eri vormingutes.