Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EAS on äriliidrid ära rikkunud
15 aastat tagasi oli Eestis keeruline leida edukalt tegutsevat ettevõtjat, kes oleks toetanud maksumaksja raha ümberjagamist ettevõtetele. Äriliidrite seas valitses selge põhimõte – ettevõtja ei kuulu nende hulka, kellele riik peab maksma otsetoetusi, kirjutab peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
Praeguses Eestis on kahjuks selline ettevõtja välja surev liik, mis tuleks kanda punasesse raamatusse. EASilt toetust küsivate ja toetust saavate ettevõtete nimekiri kujutab endast nimekirja Eesti ärieliidist. Eesti majanduse uhkuseks olevate ettevõtete omanikel pole piinlik kehastuda kerjuseks, kes nurub, käsi õieli, riigilt pisikest rahasüsti ning on takkapihta solvunud ja hakkab jonnima, kui jääb toetussummast ilma.
Eesti ettevõtluskliimale oleks kõige parem, kui EAS uksed üldse kinni paneks ning EASi palgal olevad spetsialistid ja eraettevõtetes toetuste taotlemisega tegelevad spetsialistid mõnele teisele tööle rakendataks. EAS on aga nagu džinn, keda enam pudelisse tagasi panna ei saa.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.