Ehitusettevõtted on hädas tunnilehtede ebatäpsete töötundidega. Paberitelt väljaloetud töötundide arv erineb sageli tegelikkusest. Lahenduseks oleks tööaja arvestuse kaasajastamine, leiab EG Ehituse AS tegevjuht Elmo Vürst.
Paljudes firmades laekuvad tänaseni töötajatelt käsitsi täidetud paberkandjal töö- ja tunnilehed. Igakuiselt ühed ja samad töötunnid jätavad mulje, justkui saabuksid ja lahkuksid töötajad alati ühel kellaajal, kuigi tegelikult see nii ei ole. Sellise olukorraga on silmitsi ka ehitusettevõtte AS Eesti Gaasi kontserni kuuluva ettevõtte EG Ehituse AS tegevjuht Elmo Vürst.
Objektidelt lahkutakse tund aega varem
Vürsti hinnangul olid ka nende töötajate tunnilehtedel igapäevaselt kirjas samad töötunnid. Kuid teada oli, et alatihti lahkuti objektilt isegi tund aega varem. „Kirja panid aga kõik täistööpäeva. Töötunde märgiti ka tagantjärgi järgmisel päeval või nädalal. Kõik töölehed olid paberkujul ning see tekitas peavalu eriti raamatupidajale,“ kirjeldab Vürst kunagist olukorda ajakirjale Ehitaja.
„Suur Vend“ aitab
Vürsti sõnul otsiti lahendust pikalt ning lahendus leiti uudse mobiiliga tööle registreerimisega. „Töötajad registreerivad objektile saabumise ning lahkumise mobiiltelefoniga lühinumbrile helistades. Töötajate asukoht positsioneeritakse kõne toimumise hetkel ja seega on süsteemi kuritarvitamine välistatud. Nüüdsest ei esita töötajad töötunde hiljem tagantjärgi ning tean täpselt, kus tööpäeva lõppedes tegelikult viibitakse,“ on Vürst rahul.
Vürst kirjeldab, et kogu andmevahetus toimub reaalajas ja seega omavad nad projektijuhtidega alati ülevaadet reaalselt toimuvast. Objektide, töötajate ja tunnilehtedega seotud info on neile internetikeskkonnas lihtsasti jälgitav.
Tulemused ei lasknud kaua oodata
Vürsti hinnangul on vähenenud paberimajandus pea poole võrra ning töötajate igakuiseid esitatud töötunde on veerandi võrra vähem.
„Tahame olla ajaga kaasas käiv ettevõte ja plaanime kasutusse võtta nutitelefoni rakenduse, mis võimaldab registreerida töötunde ja lisaks annab konkreetse ülevaate tehtud töödest ja nendele kulunud ajast,“ kirjeldab Vürst tulevikuplaane.
Paberimajandusest digitaalse arvestuseni
Hetkel kuum
Vaata galeriid valmivast hoonest!
Eesits tegutseva mobiilse ehitusjuhtimise tarkvara arendusega tegeleva ettevõtte Begin OÜ tegevjuht Mikko Prii sõnul toetab mobiilne süsteem ebaefektiivse ehitustööliste ja kontori vahelist käsitsi peetavat aruandlust.
Prii sõnul on Eestis üllatavalt palju ettevõtteid, kes kulutavad oma väärtuslikku aega just töölehtede kontrollimiseks ja palkade käsitsi arvutamiseks.
“Oleme kohanud ettevõtteid kellel on tööle võetud mitu palgaarvestajat, kes kontrollivad just ehitustööliste esitatud töölehti ja arvutavad palganumbrid,” kirjeldab Prii oma kogemust.
Õpime naabritelt
Prii sõnul sai Eesti mobiilse ehitusjuhtimise rakenduse areng alguse naabermaade kogemustest. “Käisime Soomes ja nägime, kuidas enamus ettevõtteid kasutas töölehtede ja tunnilehtede täitmiseks digitaalseid süsteeme. See tõi selgelt esile, et kaasaegse tööaja arvestuse eesmärk ei ole ehitustööliste elu raskemaks muuta, vaid lihtsustada kogu protsessi mis hõlmab töölist, aruandlust, kontorit ja lõpetuseks palka,” toob Prii välja.
Prii sõnul annab nutitelefonide kiire areng ning madal hind igale ettevõttele võimaluse muuta protsesse kiiremaks.
“Paljuräägitud ja kiidetud Soomlaste efektiivsuse võrreldes Eestlastega mängib kindlasti olulist rolli tarkvara kasulikkus, mida sealsed ettevõtted oskavad oma kasuks pöörata,” märgib Prii. Üks koht, kust aega juurde võita ning efektiivsust tõsta, on mõelda tarkvaraliste lahenduste rakendamisele ning nende arendamisele.
Seotud lood
Miks just neli, mitte kolm, kuus või kümme korda. Neli just seetõttu, et siis oleme võrdses seisus Soomega, kes on meile tihti eeskujuks ning just nii palju kordi on põhjanaaber uuringute tulemustel Eestist parem.
Kui ettevõte sünnib soovist teha midagi sisukat ja põnevat, ei pruugi esialgu ollagi suurt strateegiat ja visiooni. Ent kui sellele lisandub aastatepikkune sihikindlus, oskus õigeid otsuseid teha ja kirg valdkonna vastu, võib sellest kasvada midagi suurt. Just nii on läinud ettevõttega Optimus Systems, mis alustas 20 aastat tagasi viieliikmelise meeskonnana ning on nüüdseks kasvanud Eesti turvavaldkonna liidriks.