Möödunud aastal kasvas tööjõukulu töötaja kohta tootlikkusest kiiremini, kommenteeris Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina keskmise palga uudist.
Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar:
Brutokuupalga nominaalkasv kiirenes möödunud aasta IV kvartalis ootuspäraselt 5,9%ni, mis teeb aasta keskmiseks kasvuks samuti 5,9%. IV kvartali kuupalk tõusis 916 euroni ning aasta keskmine kuupalk 880 euroni. Aeglustunud tarbijahinnakasvu mõjul kiirenes ka palga reaalkasv möödunud aasta viimases kvartalis 2,1% ja aasta keskmisena 1,9%ni. Reaalpalk kasvas juba kuuendat kvartalit järjest.
Tegevusalati oli palgakasv väga erinev. Möödunud aasta viimases kvartalis kasvas brutopalk kõige enam ehituses ja elektrienergia tegevusalal, kus palk kasvas 10% või isegi üle selle. Kõige vähem aga finantssektoris ning haldus- ja abitegevustes, kus palgakasv jäi alla 3%.
2012. aastal kokku kasvas kuupalk kõige enam ehituses ning kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal (üle 10%), kõige vähem aga veonduses ja laonduses, kus palgakasv jäi alla 1%.
Kuna möödunud aastal kasvas tööjõukulu töötaja kohta tootlikkusest kiiremini, siis kogumajanduse tööjõu ühikukulu suurenes ehk ühe ühiku lisandväärtuse loomine läks kallimaks. Tegevusalati oli aga pilt üsna erinev. Välisnõudlusest olulisemal määral sõltuvatest tegevusaladest – töötlevas tööstuses, majutuses ja toitlustuses ning veonduses – tööjõu ühikukulu esialgsete arvestuste järgi suurenes ehk nende ettevõtete hinnakonkurentsivõime nõrgenes.
Autor: Ehitusuudised.ee toimetus
Seotud lood
Miks just neli, mitte kolm, kuus või kümme korda. Neli just seetõttu, et siis oleme võrdses seisus Soomega, kes on meile tihti eeskujuks ning just nii palju kordi on põhjanaaber uuringute tulemustel Eestist parem.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.