Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Projekteerijad: tööd kõigile ei jagu
Paar viimast aastat ehitussektorit turgutanud riiklik CO2 kvoodi raha on selleks korraks otsas. Nüüd, kui riiklik tugi on kadunud, mõjutab see ka ehitusmahtusid.
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane tunnistas juba eelmisel suvel, et 2013. aastalt pole midagi head oodata, sest kvoodiraha kadudes kukuvad ehituse ning ehitusmaterjalide müügimahud. Lahendusena pakkus ta välja ekspordile keskendumise.
Sweco Projekti juhatuse liige Henri Toom seletas, et Eestis on turg killustunud ning valitseb madalaima hinnaga projekteerimine. “Endiselt on probleem kasumlikkuse saavutamine ja selle hoidmine,” märkis Toom, kes nentis, et mõnes valdkonnas on tööd tõesti vähemaks jäänud, kuid nad üritavad hoida nõudlusele vastavat pakkumist ja käsil töödega käivet.
ASi Entec Eesti juhatuse liikme Andres Piirsalu hinnangul sõltub projekteerijate turuseis teenuse pro?ilist. “Üldine käivete ja tellimuste tase on mingil määral stabiliseerunud ning selgelt buumieelsel tasemel,” ütles ta ja nentis, et tööde hind on jätkuvalt madalal, konkurents aga terav.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Amhold ASi tegevdirektori Arvu Mägi sõnul on Eestis viimastel kuudel avaliku sektori hangete maht projekteerimises kahanenud, ent erasektori tellimused kasvanud.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.