CM: Energiatõhusus annab küttekuludelt olulise kokkuhoiu

Kõik tahaksime vähem maksta – aga kuidas?

Tänapäeva tõhusaim vahend maja soojustamiseks on polüuretaansoojustus, millega täidetakse seintes olevad õhuvahed ning muudetakse maja õhukindlaks. Enne hoone kapitaalset ümberehitust tuleks Õuemetsa sõnul kindlasti lasta välja arvutada, kas akende, katuse või kogu küttesüsteemi vahetamine annaks ikka aastate lõikes nii suurt kokkuhoidu küttekuludelt, et see ära tasuks. Võib-olla piisab vaid seinte soojustamisest?

„Oleme polüuretaansoojustuse abil vähendanud ühel vanalinnas asuval hoonel küttekulusid 97% võrra. See tundub utoopiline, aga väga vanade majade soojustus ei ole tõesti suurem asi. Sama oleme teinud ka ühe viis aastat vana majaga. Arvatakse, et investeering soojustusse on kallis ega tasu ära, aga kui saate pärast soojustamist korterelamul 360 kw küttekeha asemel kasutada 60 kw-st, kajastub see küttearvelt päris kenasti.“

Ehitamisel saab polüuretaansoojustusega hoida majaseina suhteliselt õhukese, kuid väga õhukindlana ja soojapidavana, samal ajal kui  traditsiooniliste soojustusmaterjalide ladumine seinad oluliselt paksemaks ajab ning aknad fassaadi „ära uputab“.

Polüuretaansoojustust saab kasutada igal pool, see pihustatakse soojustatavale pinnale või  „süstitakse“  seintesse läbi pisikeste puuritud augukeste. Soojustuskiht vajub vedeliku kujul augu põhja, täites paisudes järk-järgult ära tühimikud ja õhuvahed, mis näiteks majaseintes äravajunud villast tekkinud on. Tihti jäetakse sellised tühimikud ja ehituse eripärast tingitud õhuvahed täitmata ja laotakse seintele soojustust, kuid keegi ei selgita, et sellise soojustuse kasutegur võib olla ainult 40%, ehk kogu protsess on „tühi töö ja vaimu närimine“. Materjali eripära on, et seda saab kasutada edukalt ka miljööväärtuslike hoonete puhul, sest meetod ei riku sise- ega välispindu ning on „süstitav“  telliskiviseintesse, paneelidesse ja müüritistesse, mis ei ole tuulekindlad või isegi kipsplaatide taha ka kaldlagedes ja seintes. Polüuretaani saab kasutada nii seinte kui ka katuste puhul maa all ja maa peal, suvel ja talvel. Materjal on niiskus-, vee- ja tuulekindel ning sobib ka torude soojustamiseks maa sees.

Mitte maja ei hinga, vaid inimene

Sageli kuuleme uuemate majade puhul öeldavat „elu kui kilekotis“. Tegelikkuses ei tähenda energiatõhus ja tuulekindel maja aga muud kui läbi seinte toimuvaid energiakadusid. „Maja ei hinga. Inimene hingab,“ muigab Õuemets ja lisab, et kaudses tähenduses hingab maja läbi ventsilatsioonisüsteemi ning nii passiivmajas kui ka madalenergiamajas on alati tänu toimivale väga ökonoomsele ventilatsioonile värske õhk.

„Iga majaehitaja peaks juba projekti käigus mõtlema lisaks ehitusmaterjalihindadele ka küttekuludele, mida hiljem maksta tuleb,“ soovitab Õuemets. „Passiivmaja juures on muidugi oluline jälgida ilmakaari, akende suurusi ning asetus päikese suhtes, kõrghaljastust ja krundi asendiplaani, aga miski ei ole võimatu. Täna ei ole enam mõtet ehitada tavamaja, sest seda on kallis ülal pidada – elektri ja küttepuude hind tõuseb pidevalt ning ega see ei muutu.“