Kinnisvara hindamisel puudub ühtne arusaam

Kuigi nõudlus kinnisvarahindamise järele on võrreldes buumiajaga vähenenud ning tellijatel on rohkem aega hindamisaktidesse süveneda, tuleb endiselt ette puudusi, mis vähendavad aktide usaldusväärsust.

Bigbanki krediidivaldkonna juht Ingo Põder ütles, et põhiline puudus on hindajate ebaühtlane tase ?rmades. See tähendab, et ka väga prestiižsest ?rmast võib saada kehva hinnangu.

“Probleem on selles, et standardid, millest lähtutakse, on mitmeti tõlgendatavad. Kui rääkida näiteks ärikinnisvarast, siis ei ole välja kujunenud ühist arusaama, millseid eeldusi kasutatakse, kui arvutatakse välja teatud tulumeetodil kinnisvara

väärtus. Need eeldused on hindaja poolt üsna vabalt tõlgendatavad,” rääkis Põder.Teine suurem probleem on Põdra sõnul eraisikutele kuuluva kinnisvara puhul võrdlusmeetodi kasutamine. See tähendab, et kinnisvara, näiteks maja, hindamisel võetakse aluseks sarnases piirkonnas asuv sarnane maja, millega võrreldes pannakse paika hinnatava kinnisvara väärtus. Põder märkis, et sageli ei ole kaks objekti sugugi võrreldavad.

Vaja ühiseid lähtekohti. Põdra sõnul aitaks puudusi vähendada hindajatele mõeldud standardi täiustamine, et hindajad saaksid sellest ühtmoodi aru. “Praegu seadus on olemas, aga rakendussätteid ei ole, ja seetõttu tulevad tõlgendamisel

väga suured käärid sisse,” märkis Põder.Lahendus oleks tema hinnangul see, kui need, kes kontrollivad standardite täitmist – Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvara?rmade Liit jt – lepikskokku nendes eeldustes, mida kasutatakse erinevatel hindamismeetoditel.Teine lahendus oleks järelevalve tõhustamine, mis Põdra sõnul on siiani olnud üsna napp. “Turuosalistelt, kes hindamisakte kasutavad, peaks regulaarselt küsima tagasisidet ühe või teise hindaja kohta. See maht, mida tehakse ühe kutselise hindaja kohta aastas, on väike, need on üksikud aktid, aga tegelikult tehakse akte ju massiliselt,” kirjeldas Põder praegust olukorda.Loe pikemalt 19. novembri Äripäeva paber- või digilehest.