Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvara hindamisel puudub ühtne arusaam
Kuigi nõudlus kinnisvarahindamise järele on võrreldes buumiajaga vähenenud ning tellijatel on rohkem aega hindamisaktidesse süveneda, tuleb endiselt ette puudusi, mis vähendavad aktide usaldusväärsust.
Bigbanki krediidivaldkonna juht Ingo Põder ütles, et põhiline puudus on hindajate ebaühtlane tase ?rmades. See tähendab, et ka väga prestiižsest ?rmast võib saada kehva hinnangu.
“Probleem on selles, et standardid, millest lähtutakse, on mitmeti tõlgendatavad. Kui rääkida näiteks ärikinnisvarast, siis ei ole välja kujunenud ühist arusaama, millseid eeldusi kasutatakse, kui arvutatakse välja teatud tulumeetodil kinnisvara
väärtus. Need eeldused on hindaja poolt üsna vabalt tõlgendatavad,” rääkis Põder.Teine suurem probleem on Põdra sõnul eraisikutele kuuluva kinnisvara puhul võrdlusmeetodi kasutamine. See tähendab, et kinnisvara, näiteks maja, hindamisel võetakse aluseks sarnases piirkonnas asuv sarnane maja, millega võrreldes pannakse paika hinnatava kinnisvara väärtus. Põder märkis, et sageli ei ole kaks objekti sugugi võrreldavad.
Vaja ühiseid lähtekohti. Põdra sõnul aitaks puudusi vähendada hindajatele mõeldud standardi täiustamine, et hindajad saaksid sellest ühtmoodi aru. “Praegu seadus on olemas, aga rakendussätteid ei ole, ja seetõttu tulevad tõlgendamisel
väga suured käärid sisse,” märkis Põder.Lahendus oleks tema hinnangul see, kui need, kes kontrollivad standardite täitmist – Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvara?rmade Liit jt – lepikskokku nendes eeldustes, mida kasutatakse erinevatel hindamismeetoditel.Teine lahendus oleks järelevalve tõhustamine, mis Põdra sõnul on siiani olnud üsna napp. “Turuosalistelt, kes hindamisakte kasutavad, peaks regulaarselt küsima tagasisidet ühe või teise hindaja kohta. See maht, mida tehakse ühe kutselise hindaja kohta aastas, on väike, need on üksikud aktid, aga tegelikult tehakse akte ju massiliselt,” kirjeldas Põder praegust olukorda.Loe pikemalt 19. novembri Äripäeva paber- või digilehest.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele