Euroopa Komisjoni koostatud “Energiatrendid 2030” prognoosib aastaks 2030 fossiilkütuste hinnatõusu 2010. aastaga võrreldes 50–70%.
Vaadates Euroopa Liidu energiatõhususe ja taastuvenergiaga seotud eesmärke ja pikaajalist ambitsioonikat energia- ja kliimapoliitikat, on selge, et meil tuleb hakata suurt rõhku panema ka juba olemasolevate hoonete energiatõhususe arendamisele. Volitatud ehitusinsener Aivar Uutar selgitab tänases Äripäevas, kuidas hoonet energiatõhusamaks renoveerida.
"Hoonete suure energiatarbe põhjused pole ainult ehitustehnilised, vaid ka insenertehnilised ning kasutusharjumuslikud. Leidub ehitisi, mille tehnosüsteemide (kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide) efektiivsus on vaid 50% võrreldes täielikult integreeritud ja tervikliku süsteemiga," toob Uutar välja. "Tihti on probleemiks olematu automaatika, mistõttu süsteemid töötavad üksteisele vastu: sagedane on näiteks kütte- ning jahutussüsteemi üheaegne töö. Olukorras, kus tarbimine on optimeerimata, on kohatu rääkida kallist elektrist."
Uutar märgib, et energiatõhususe parendamine ei tähenda kohe suuri investeeringuid. Energiatarbe vähendamine on protsess, mis algab probleemi teadvustamisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe pikemalt tänasest Äripäeva paber- või digilehest ning saa teada mida arvestada energiatõhususe parandamisel.
Seotud lood
Eesti perefirma Bauroc, mis on Põhja-Euroopa suurim poorbetoontoodete valmistaja, tuli eelmisel aastal välja uue tooteperega, mille süsiniku jalajälg on raudbetoonpaneelist 10 korda väiksem, kuid ettevõttel on veelgi ambitsioonikam plaan jõuda CO2-neutraalsete või lausa negatiivse jalajäljega materjalide tootmiseni.