Euroopa Komisjoni koostatud “Energiatrendid 2030” prognoosib aastaks 2030 fossiilkütuste hinnatõusu 2010. aastaga võrreldes 50–70%.
Vaadates Euroopa Liidu energiatõhususe ja taastuvenergiaga seotud eesmärke ja pikaajalist ambitsioonikat energia- ja kliimapoliitikat, on selge, et meil tuleb hakata suurt rõhku panema ka juba olemasolevate hoonete energiatõhususe arendamisele. Volitatud ehitusinsener Aivar Uutar selgitab tänases Äripäevas, kuidas hoonet energiatõhusamaks renoveerida.
"Hoonete suure energiatarbe põhjused pole ainult ehitustehnilised, vaid ka insenertehnilised ning kasutusharjumuslikud. Leidub ehitisi, mille tehnosüsteemide (kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide) efektiivsus on vaid 50% võrreldes täielikult integreeritud ja tervikliku süsteemiga," toob Uutar välja. "Tihti on probleemiks olematu automaatika, mistõttu süsteemid töötavad üksteisele vastu: sagedane on näiteks kütte- ning jahutussüsteemi üheaegne töö. Olukorras, kus tarbimine on optimeerimata, on kohatu rääkida kallist elektrist."
Uutar märgib, et energiatõhususe parendamine ei tähenda kohe suuri investeeringuid. Energiatarbe vähendamine on protsess, mis algab probleemi teadvustamisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe pikemalt tänasest Äripäeva paber- või digilehest ning saa teada mida arvestada energiatõhususe parandamisel.
Seotud lood
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.