Jürgen Ligi pidas kõne riigieelarve I lugemisel. Plaanitakse vähendada tööjõumakse ja välisabi, kuid suurendada riigipoolseid investeeringuid.
„Alla poole investeeringutest tehakse välistoetustest. Riigieelarveliste ja Riigi Kinnisvara ASi investeeringute maht kasvab 44 miljoni euro võrra eurot ning moodustab üle veerandi valitsussektori investeeringute mahust. Suuremad objektid on seotud teehoiu, vee-ja jäätmemajanduse ning haiglavõrgu ja hoolekande infrastruktuuriga, kuhu suunatakse vastavalt 195,6 miljonit, 161,9 miljonit ja 46 miljonit eurot,“ tõi Ligi valja.
Eelmisel aastal oli RKASe investeeringute maht 28,6 miljonit eurot ning järgmisele aastale plaanitakse 37,2 miljonit. CO2 kvoodimüügi tulud aga kahanevad 144,1 miljoni euro võrra 213,4-lt miljonilt 69,3 miljoni euroni.
„Riigi maksupoliitikat pole kavas muuta ning jätkuvalt on eesmärk vähendada tööjõuga seotud makse. Euroopa Komisjon, OECD ja teised eksperdid on meile toeks seisukohas , et maksudest on majandust enim takistavad kapitali ja töö maksud. Järgmisel aastal väheneb töötuskindlustusmakse, mille tulemusel jääb rohkem raha kätte nii töövõtjal kui tööandjal,“ rääkis minister.
Tulusid ning kulusid tutvustades tõi Ligi välja, et riigieelarve tulud suurenevad 163,1 miljoni euro ehk 2,2 protsendi võrra 7,5 miljardi ning 2013. aasta kulud suurenevad 1,1 protsenti 7,7 miljardi euroni.
„Üldine tulude kasv ei ole suur, kuid olulised on sisemised muutused. Nimelt liigub tulude osakaal maksuliste tulude kasuks ning väheneb seega riigi sõltuvust toetustest. Peamiselt vähenevad välistoetused seoses Euroopa Liidu finantsperspektiivi vahetumisega. Kulusid planeerides ei ole meil vaja enam otseselt kärpida, kuid vajadus lisanduvaid soove ohjeldada ei kao kunagi,“ märkis Ligi.
Ministri sõnul on endiselt jõus Eesti Rahva muuseumi ehitus. Hoone rajamist rahastatakse Kultuurkapitali sihtotstarbelistest toetusest ja RKASi oma- ning laenuvahenditest.
Seotud lood
2013. aastal rahastatakse valitsussektori investeeringuid riigieelarvest 693,2 mln eurot, Riigi Kinnisvara ASi kaudu 37 mln eurot, CO2 kvoodimüügi vahenditest 69,3 mln eurot ning kohalike omavalitsuste vahenditest 122 mln eurot.
Riigikogus läks esimesele lugemisele järgmise aasta riigieelarve. Eelarve seletuskirjas on välja toodud, et suurimad investeeringud on seotud välisvahenditest finantseeritud projektidega.
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiajulgeolekust või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitaks vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.